Название: Ballisaali kohvik
Автор: Ann O'Loughlin
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985343531
isbn:
„Oota, kuni kell kümme saab; siis jõuavad igalt poolt viimased bussid.”
„Kas emme toob mulle kingituse ka, kui ta bussi pealt maha tuleb?”
Nancy vaigistas hellalt oma õetütart. „Kui ta toob, siis teeme sel puhul maja hästi korda.”
Ta saatis Debbie kööki.
Pühade õdede ordu, Rathnew, Wicklow maakond, märts 2008
„Tol ajal pöördus meie poole palju jõukaid ameeriklasi, kes tahtsid aidata. Selles kirjas pole tõesti mitte midagi ebatavalist. Ma kardan, et ei saa teid aidata.”
Ema Assumpta ulatas kirja üle laua. Tema suu tõmbus muigele, nagu oleks ta lapse joonistust uurinud. Ta keskendus enda ees oleva pliiatsitopsi otseks sättimisele. Saatnud kiire pilgu seinakellale, tõmbas ta kalendermärkmiku lähemale. Ta võpatas justkui külmast ja temas kasvas viha: mitte selle naise vastu, vaid seetõttu, et ta pidi järjekordselt tolleaegseid tegusid kinni mätsima. Mitu korda oli ta selliseid kirju näinud? Ilmselt kahekohalise arvu jagu, ja see kõik toimus enne tema aega.
Ta oli alati imetlenud Consuelo loomulikku tarmukust, omadust, mis tal ilmselgelt puudus noores eas, kui ta pidi paberitööd tegema. Assumpta ägestus seesmiselt selles kirjas väljendatud suurejoonelise tänutunde pärast.
Pühade õdede ordu
Ballygally
Rathnew
Wicklow mk.
15. mai 1959
Lugupeetud härra ja proua Kading Ümbrikust leiate tšeki kinnituseks, et meieni jõudis 300 dollarit, mille maksite aprillis osutatud teenuste eest. Ilma tublide katoliku perede abita Ühendriikides ei oleks meil võimalik aidata nii paljusid naisi ja lapsi. Ma tänan Jumalat teiesuguste inimeste eest, kes võimaldavad nendele õnnetutele lastele hea kodu.
Me palvetame teie ja teie pere eest. Soovime teile ja teie väikesele tütrele pereõnne. Olen kindel, et teie abiga saab temast hea ja kuulekas tütar.
Siiralt teie
Õde Consuelo
„Järelikult lapsendati mind siit: miks muidu oleks mu vanematele selline kiri saadetud?” ütles Debbie kindlalt.
Keerates kalendermärkmiku lehti, saatis ema Assumpta talle üle oma tumedate raamidega prillide kannatamatu pilgu.
„Ma kontrollisin andmeraamatu ise üle. Kahju öelda, kuid te liidate kaks ja kaks kokku ja saate tulemuseks viis. Mitte kuskil pole kirjas, et Ühendriikides elavad Agnes ja Robert Kading oleksid siit kedagi lapsendanud. See oli väga helde annetus, kuid sellega asi piirdub.
„Miks annetada raha kloostrile riigis, kus nad polnud käinud? Kas õde Consuelo on veel siin?”
„Õde Consuelo on nüüd vana naine ega mäleta selliseid asju. Ainult säilitatud andmed loevad.”
„Aga te ju saatsite adopteerimiseks lapsi Ühendriikidesse?”
„Loomulikult. Me leidsime paljudele orbudele korralikud katoliiklikud kodud.”
„Aga minu ema ja isa siit last ei saanud?”
Ema Assumpta naksutas valjult keelt. „Ma mõistan, et te olete pika tee maha käinud, preili Kading, aga ausalt öeldes oli see reis asjatu. Ei ole midagi …”
„Aga midagi peab olema. Kas ma võiksin neid andmeraamatuid näha?”
„Ja rüvetada nii paljude õnnetute naiste püha õigust privaatsusele …”
„Ma ei mõelnud seda nii.”
Ema Assumpta lükkas oma raske kogu laua tagant eemale. „Mul on kahju, preili Kading. Õnnetuseks puutume me selliste olukordadega tihti kokku. Millalgi kõigi möödunud aastate jooksul on teave muutunud, osa on kaduma läinud. See ei ole kellegi süü.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.