Infoteadused teoorias ja praktikas. Sirje Virkus

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ning üha raskem on orienteeruda tohutus infotulvas.

      Info üleküllus pole siiski uus nähtus. Orrin E. Klapp (1986) väidab, et esimeseks sotsiaalteadlaseks, kes juhtis tähelepanu info üleküllusele, oli tõenäoliselt saksa sotsioloog ja filosoof Georg Simmel, kes käsitles 20. sajandi algul stressirohket linnaelu. Info ülekülluse probleemid on pikka aega olnud uurimisobjektiks mitme valdkonna teadlastele, näiteks tavatsevad sotsioloogid ja politoloogid vaadelda seda nähtust globaalses kontekstis (nt Deutsch 1963), psühholoogid üksikisiku tasandil (nt Miller 1960, 1978) ja juhtimisteoreetikud otsuste vastuvõtuprotsessides (nt Mintzberg 1975). Info ülekülluse probleem on oluliseks uurimisobjektiks ka infoteadlastele. Infoplahvatuse fenomeni ja selle mõju on kõige põhjalikumalt analüüsinud briti-ameerika füüsik, teadusajaloolane ja infoteadlane Derek J. de Solla Price (1963), keda peetakse ka stsientomeetria4 (scientometrics) loojaks.

      Infouputusele on tähelepanu juhtinud ka ameerika teadlane Vannevar Bush (1945), kes soovitas sellega toimetulekuks infotehnoloogia kasutamist. Olles Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Rooseveldi teenistuses, pakkus ta välja idee masinast nimega Memex, mis ühendaks fotod, tekstid ja muud materjalid ning võimaldaks neid lehitseda assotsiatiivseid seoseid kasutades. Bush unistas masinasse iga päev 5000 lehekülje lisamisest ja arvutite asemel nähti abivahenditena mikrofilme ja optilist tehnoloogiat. Tegelikult sõnastas Bush põhilise osa Memex-süsteemi põhimõtetest juba aastatel 1932–1933, olles rahulolematu raamatukogu klassifikatsioonisüsteemidega ja lootes parandada infootsingu võimalusi. Sellise masina loomine Bushil siiski ei õnnestunud, kuid paljud teadlased on Bushi ideed edasi arendanud. Näiteks oli Douglas C. Engelbart esimene arvutipioneer, kes mõjutatuna Bushi assotsiatiivsete seoste ja lehitsemise meetodist, rakendas neid projektis Augment. Theodor H. Nelson arendas Bushi ideid edasi hüpermeediasüsteemis Xanadu ja Eugene Garfield töötas välja teadusartiklite tsiteerimisindeksi (Science Citation Index, SCI), mis võimaldab välja selgitada teadlaste uurimistöödele viitamise sageduse ning selle põhjal hinnata teadustöö mõju teaduse arengule.

      Suurenenud teadlikkusega teadus- ja tehnikainformatsiooni olulisusest teaduspõhiste tööstusharude tarbeks kaasnes erialaraamatukogude loomine ja arusaam, et infotöö erineb traditsioonilisest raamatukogutööst. Infotöö sai tugeva ainealase fookuse ning tähelepanu keskmes ei olnud mitte ainult ametlikult publitseeritud dokumendid, vaid kõik informatsiooni vormid.

      Infoteaduse arengut nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa riikides mõjutas II maailmasõja järgne külma sõja periood, st Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) vastasseis, kus rakendati niisuguseid psühholoogilise sõja võtteid nagu hirmutamine, võidurelvastumine ja propaganda. See mõjutas fundamentaalselt poliitilist ja sotsiaalset elu, samuti infoteaduse arengut. Näiteks oli Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Üleliidulise Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituudi (Всесоюзный Институт Научной и Технической Информации, VINITI) loomine 1952. aastal otseselt külma sõjaga seotud. Praegu kannab instituut Venemaa Teaduste Akadeemia Ülevenemaalise Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituudi (Всероссийский Институт Научной и Технической Информации, VINITI) nime.

      Seega lõi teaduse ja tehnika kiire areng, teadusinformatsiooni kiire kasv, info ülekülluse fenomen ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine infotöötluses (esialgu küll dokumentide töötlemise mehhaniseeritud tehnikad ja seejärel arvutid) eeldused ja tehnoloogilise tausta uue teaduse – infoteaduse – arenemiseks.

      INFOTEADUSE KUJUNEMIST MÕJUTANUD SÜNDMUSED

      Erialakirjanduses on esile tõstetud mitmeid sündmusi (nt erialaühenduste rajamine, erialakonverentside korraldamine, erialaväljaannete loomine ja erialahariduse teke), mis infoteaduse kujunemist on mõjutanud.

      Üheks varasemaks infoteaduse arengut mõjutanud institutsionaalseks sündmuseks oli Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi (Institut International de Bibliographie) rajamine 1895. aastal. 1931. aastal nimetati see ümber Rahvusvaheliseks Dokumentatsiooni Instituudiks (Institut International de Documentation, IID), 1937. aastal Rahvusvaheliseks Dokumentatsiooni Liiduks (Fédération Internationale de Documentation) ja 1988. aastal moodustati selle baasil Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Liit (Fédération Internationale d’Information et de Documentation, FID). Seda organisatsiooni peetakse esimeseks tunnustatud infoteaduse erialaühinguks maailmas. Paraku lõpetas FID majandusraskuste tõttu 2002. aastal tegevuse.

      Mõnevõrra tagasihoidlikuma ulatusega on olnud erialaraamatukogude ühenduste roll. 1909. aastal loodi Erialaraamatukogude Ühendus (Special Libraries Association, SLA) Ameerika Ühendriikides ja 1924. aastal Erialaraamatukogude ja Infobüroode Ühendus (Association of Special Libraries and Information Bureaux, ASLIB) Ühendkuningriigis. Mõlemad ühendused eksisteerivad seniajani. Üleriigilisi erialaraamatukogude ühendusi loodi seejärel ka teistes riikides, näiteks Kanadas ja Norras.

      1937. aastal loodi Ameerika Dokumentatsiooni Instituut (American Documentation Institute, ADI), mis nimetati 1968. aastal ümber Ameerika Infoteaduse Ühinguks (American Society for Information Science) ja 2000. aastal Ameerika Infoteaduse ja – tehnoloogia Ühinguks (American Society for Information Science and Technology). Alates 2014. aastast kannab organisatsioon Infoteaduse ja – tehnoloogia Ühenduse (Association for Information Science and Technology, ASIS&T) nime.

      1958. aastal loodi Infoteadlaste Instituut Ühendkuningriigis, mis 2002. aastal ühines Raamatukoguühendusega (The Library Association) ja moodustas Raamatukogu- ja Infospetsialistide Instituudi (Chartered Institute of Library and Information Professionals, CILIP).

      Infoteaduse arengule on olulist mõju avaldanud kaks konverentsi. Londoni Kuningliku Ühingu poolt 1948. aastal korraldatud teadusliku informatsiooni konverents (Scientific Information Conference) oli esimene konverents, mille põhiteemaks olid teadustöö tõhustamiseks vajalikud infoteenused. Selle konverentsi toimetistele viidatakse kui olulise tähtsusega suunistele infoteaduse arengus. Rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents (International Conference on Scientific Information) Washingtonis 1958. aastal mõjutas oluliselt järgnenud aastate infoteaduse uurimissuundi ja professionaalset tegevust ning aitas kaasa infoteaduse rahvusvahelistumisele. Konverentsi 75 ettekannet avaldati mahuka 1600-leheküljelise kogumikuna; konverentsil osales ligikaudu 1000 delegaati 25 riigist. Ingwersen (1992a) peab just seda sündmust infoteaduse arengu algustähiseks.

      Erialaväljaannete loomine on samuti märkimisväärne sündmus, mis tähistab teatud valdkonna arengut ja näitab selle olulisust. Esimeseks infoteadusalaseks väljaandeks peetakse 1945. aastal Ühendkuningriigis asutatud ajakirja Journal of Documentation (Dokumentatsiooni Ajakiri). 1950. aastal hakkas ilmuma Ameerika Dokumentatsiooni Instituudi ajakiri American Documentation (Ameerika Dokumentatsioon), mis muutis 1970. aastal nime Journal of the American Society for Information Science’iks (Ameerika Infoteaduse Ühingu Ajakiri), 2001. aastal Journal of the American Society for Information Science and Technology’iks (Ameerika Infoteaduse ja – tehnoloogia Ühingu Ajakiri) ning alates 2014. aastast kannab nime Journal of the Association for Information Science and Technology (JASIST, Infoteaduse ja – tehnoloogia Ühenduse Ajakiri). 1963. aastal asutati ajakiri Information Storage and Retrieval (Informatsiooni Säilitamine ja Otsing), mis 1975. aastast kannab nime Information Processing and Management (Infotöötlus ja – juhtimine). 1967. aastal hakati välja andma ajakirja The Information Scientist (Infoteadlane), mis oli Infoteadlaste Instituudi bülletääni järglane (Bulletin of the Institute of Information Scientists) ning alates 1979. aastast kannab nime Journal of Information Science (Infoteaduse Ajakiri).

      Mitu СКАЧАТЬ