Väga efektiivse inimese 7 harjumust. Tagasipöördumine karakteri eetika juurde. Stephen Covey R.

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ oli. Tema entusiasm oli nakkav ning ta õpetas meidki elama hetkes ja hindama väikesi naudinguid.

      Edu ja kuulsus jäid isa tema elu lõpuni veidi üllatama. Vahel tundis ta isegi mõningast kohmetust oma tööalase edu pärast. Kuid ta jäi alati tagasihoidlikuks, pidades end pigem sõnumitoojaks kui autoriks ning jagades tunnustust nii teistele kui jumalale. Ta ei salanud kunagi maha oma väärtusi ja uskus, et kui jumal on su elu keskmes, siis kõik ülejäänu loksub õigesti paika. Ta õpetas meile, et nii inimeste kui organisatsioonide pikaajaline edu peitub ajatute printsiipide järgi elamises.

      Isa pingutas alati selle nimel, et talitada oma sõnade järgi ja järgida iseenda õpetusi. Kui ta eksis, oli ta varmas vabandama ja oma viga heastama. Meilt on sageli küsitud, et kuidas oli temaga koos üles kasvada, justkui viidates, et ta ei saanud ju ometi olla nii hea, kui välja paistis. Muidugi polnud ta üliinimene ega täiuslik ning ärritus vahel liiklusummikutes seistes või ema järel oodates, kuid see ei olnud iial viisil, mis oleks läinud teravalt vastuollu tema õpetustega. Ta oli just selline, nagu sa arvad ja loodad, et ta oli. Võibolla saamegi talle suurimat tunnustust avaldada öeldes, et ta oli eraelus isa ja abikaasana veel parem kui õpetaja ja autorina avalikkuse ees. Selle ühepalgelisuse eest armastasime me teda väga.

      Me teadsime alati, et isa eelistab ajaveetmist perega kõigele muule. Ta tõestas seda ikka ja jälle, seades esmatähtsa esikohale ja planeerides oma aega vastavalt. Ta reisis küll palju, kuid planeeris vahel isegi kaks aastat ette ega puudunud seetõttu üheltki tõeliselt oluliselt peresündmuselt nagu kellegi sünnipäev või pallimatš. Ta tegi järjepidevalt sissemakseid meie igaühe emotsionaalsele pangaarvele, veetes igaühega meist eraldi aega ning andes sellega eeskuju, kuidas suhetes väikesed asjad ongi suured asjad. Muidugi järgis ta kõigis oma tegevustes tõelisi printsiipe ja oli meister tooma õpetust igasse situatsiooni. Ta õpetas meid tegema otsuseid tuginedes oma väärtushinnangutele mitte hetkeemotsioonile. Ta õpetas iseenda eeskujuga, et elu on missioon, mitte karjäär ja et tõeline rahulolu peitub teiste aitamises.

      Isa jumaldas meie ema Sandrat ja nende erakordne suhe kestis viiskümmend kuus aastat. Neil oli kombeks paar korda nädalas võtta aega kahekesi olemiseks ja vestlemiseks. Nad istusid oma Honda mootorratta selga ning sõitsid vesteldes ja loodust nautides ümbruskonnas ringi. Nad helistasid teineteisele kaks või kolm korda päevas isegi siis, kui isa oli reisil. Nad rääkisid kõigest – alustades laste kasvatamisest ja raamatutest kuni poliitikani – ning isa tõesti hindas ema arvamust rohkem kui kellegi teise oma. Isa oli tõeliselt sügav mõtleja ja kaldus vahel liigselt teooriasse. Ema oli suurepärane katsepublik, kes aitas tal ideid lihtsamaks ja praktilisemaks muuta. Sageli ütles ta: „Stephen, see on liiga keeruline. Keegi ei saa aru, millest sa räägid. Tee asi lihtsaks ja jutusta rohkem lugusid.” Isa hindas ema tagasisidet kõrgelt. Nüüd, kui meil endil on lapsed, imetleme sageli vanemate võidan-võidad suhet ja meenutame, kuidas nad nautisid oma õnnelikku elu teineteisega.

      Isa määratles imeliselt liidri olemuse. Ta õpetas, et liider on see, kes tunnustab teiste inimeste väärtust ja potentsiaali nii selgelt, et nad ka ise seda endas näevad. Peale isa surma kirjutas meile üks mees, kes oli üles kasvanud väga rasketes tingimustes. Isa õpetuse haaret iseloomustasid selle mehe sõnad: „Ma tahan, et te teaks, mul on endiselt alles see 20-minutiline tunnustustekst, mille ta mulle kolmkümmend aastat tagasi lindistas, kus ta muuhulgas ütleb, et jumal armastab mind, et ma lähen kõrgkooli ja et kord on mul endal perekond. Ma olen seda kolmekümne aasta jooksul pidevalt kuulanud ja ellu viinud kõik selle, mida tema minus toona nägi. Temata poleks ma see, kes ma olen. Aitäh!”

      „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse” tähtpäeval soovime meie, Stephen R. Covey lapsed, koos tuhandete organisatsioonide ja miljonite inimestega, keda see teos on mõjutanud, avaldada austust väga efektiivsele pereisale. Usume, et samamoodi, kui aastate eest uppuvale mehele abikäe ulatamine, ulatavad tema elu ja sõnad jätkuvalt päästerõnga nii teile kui teie perekonnale, tiimile ja organisatsioonile ning lugematutele teistele inimestele. Tänases kiirelt muutuvas maailmas on 7 Harjumuse ajatud printsiibid vajalikumad kui eales varem ning nende mõju on alles avaldumisjärgus.

      Tunneme lõputut tänulikkust nii suurepärase isa ja papa, nagu lapselapsed teda kutsuda tavatsesid, eest. Tema pärand elab edasi nii meis kui kõigis, keda tema võrratu vaim ja inspireeriv õpetus on mõjutanud elama ausameelselt, panustama maailma paremaks muutmisse ja realiseerima meis kõigis peituvat suurepärasust.

AustusegaStephen R. Covey lapsed Cynthia, Maria, Stephen, Sean, David, Catherine, Colleen, Jenny, Joshua

      Eessõna 2004

      Maailmas on „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse” esimesele trükile järgnenud aastatel toimunud dramaatilisi muutusi. Elu on muutunud keerulisemaks, stressirikkamaks, nõudlikumaks. Me oleme siirdunud industriaalajastust info- ja teadmusajastusse – kõigi selle sügavate tagajärgedega. Meil on nii isiklikus elus kui tööl, perekonnas ja organisatsioonis olnud väljakutseid ja probleeme, mis olid kümme-kakskümmend aastat tagasi veel kujuteldamatud. Väljakutsed ei ole mitte ainult uues suurusjärgus, vaid täiesti teiselaadsed.

      Need kõiki endaga hoogsalt kaasa haaravad muutused ühiskonnas ja mürisevad nihked üleilmsetel digitaliseeritud turgudel on tekitanud väga olulise, mulle otsesõnu esitatud küsimuse: „Kas 7 Harjumust on tänapäevalgi veel asjakohased?” Ja sealt edasi: „Kas nad on asjakohased veel ka kahekümne, viiekümne, saja aasta pärast?” Minu vastus on: mida suuremad on väljakutsed ja mida raskemad on meie muutused, seda asjakohasemaks 7 Harjumust muutuvad. Väite põhjenduseks: meie probleemid ja valud on universaalsed ja süvenevad, lahendused neile probleemidele toetuvad täna ja ka edaspidi alati universaalsetele, ajatutele, iseenesestmõistetavatele printsiipidele, mis on ühised kõigile ajale vastu pidanud ja õitsvatele ühiskondadele kogu ajaloo vältel. Ma pole neid ise välja mõelnud ega pane neid enda arvele. Olen need lihtsalt määratlenud ja teatud raamistikku paigutanud.

      Üks mu elu suurimaid õppetunde on: kui tahad saavutada oma kõrgemaid eesmärke ja ületada oma suurimad väljakutsed, määratle, millised printsiibid ehk loodusseadused valitsevad neid tulemusi, mille poole püüdled, ja kohalda need oma olukorrale. Kuidas te seda teete, sõltub teie ainulaadsetest tugevustest, annetest ja loomingulisusest, kuid lõppkokkuvõttes tuleneb edu igas olukorras sellest, kas ja kui hästi on teie tegevus kooskõlas printsiipidega, mis tagavad edu selles olukorras.

      Paljud inimesed ei mõtle sel kombel, vähemalt mitte teadlikult. Tegelikult hakkate te ikka rohkem ja rohkem leidma, et printsiipidele toetuvad lahendused on hoopis teravas vastuolus meie populaarses kultuuris valitseva üldise tegutsemise ja mõtlemisega. Lubage, et toon sellest vastuolust näite mõne kõige üldisema inimliku probleemi abil, millega me silmitsi seisame.

       Hirm ja turvatunde puudumine. Tänapäeval on väga paljud inimesed haaratud hirmutundest. Neil on hirm tuleviku ees. Nad tunnevad enda haavatavust tööl. Neil on hirm kaotada töö ja võimelisus oma pere eest hoolt kanda. See haavatavus edendab sageli alistumist riskivabale elule ja kaassõltuvusele nii tööl kui kodus. Meie kultuuriline vastus sellele probleemile on muutumine üha sõltumatumaks. „Ma keskendun minale ja minu omale. Ma teen oma tööd, teen seda hästi ja saan oma tõelise rõõmu tööst.” Sõltumatus on oluline, isegi elutähtis väärtus ja saavutus. Probleem on aga selles, et me elame vastastikku sõltuvas reaalsuses ja meie kõige olulisemad saavutused vajavad vastastikku sõltuvaid oskusi, mis ületavad meie praegused võimed.

       „Ma tahan seda nüüd.” Inimesed tahavad midagi, ja tahavad seda kohe. „Ma tahan raha. Ma tahan ilusat suurt maja, head autot, suurimat ja parimat meelelahutuskeskust. Ma tahan seda kõike ja olen selle ära teeninud.” Tänapäevased krediidivõimalused innustavad „saama kohe ja maksma hiljem”, kuid see ei muuda majanduslikku reaalsust ja meile meenutatakse, mõnikord vägagi valusalt, et meie kulutused ei saa ületada meie võimet midagi jätkuvalt СКАЧАТЬ