Graniitmees. Sirpa Kähkönen
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Graniitmees - Sirpa Kähkönen страница 7
Название: Graniitmees
Автор: Sirpa Kähkönen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985341216
isbn:
Aga ei, seal oli voolupööriste kohtamispaik, metsikult tiirutav, lärmakas väljak, mille kohal hõõgus tuhandete jalgade õhku paisatud tolmupilv. See oli Heinaturg, mida teadsin kui linna suurimat pikanäpumeeste ja petiste kogunemispaika, kust sai osta ükskõik mida: inimese, safranit, kimbu karulauku või võõra maa kaardi. Aga mina ei tahtnud kaubelda Heinaturu naerusilmsete, puseriti hammastega müüjatega ega lasta end inimpööristel kaasa viia ja iga nurga peal varitsevate tänavalaste osavatel väikestel kätel käperdada.
Ma hoidsin Heinaturust kõrvale ja õnnitlesin end selle puhul, kuid asjata, sest eksisin sootuks ära. Tänavasügavikesse paistis poolviltu päike. Ületasin kanali, koperdasin nürilt edasi. Kahetsesin oma vaprat teeleasumist, sest Ilja ei saaks iial teada, mis minuga juhtus. Mõistsin, et sellesse linna võib ära uppuda, igaveseks ära kaduda, ja see mõistmine muutis jalad tinaraskeks.
Tänav nurises inimvoolu pärast, mis teda järelejätmatult kriipis, majad keerasid möödujatele selja. Hingetõmbamise paika ei olnud kusagil. Sõnad kadusid mul meelest, suu kuivas kinni, silmad nägid veel vaid pimestavat taevast ja tolmust kivi.
Siis klirises. Üks, kaks korda. Välgatas klaasine uks, ärist astus tänavale mees, mina jäin seisma. Suure kaabuga habemik mees tuli uksest kui turd karu, hoidis ust lahti, kas lähete sisse, küsis ta jõnk pilk, ma ei osanud ei jah ega noh öelda, kaabukandja lasi ukse lahti ja läks õlgu kehitades minema. Mina vajutasin otsaesise vastu suurt akent, selle taga oli kuldne tiksuv riik. Kellade väikesed ja suured numbrilauad naeratasid, pikad ja lühikesed osutid viipasid aega, käokelladel rippusid pommid, pendlid õõtsusid, rattad käisid ringi. Mulle meenus mu ilus kiirustav isa, alati liikvel, alati reisile minekul, isa, kes võttis vestitaskust ümmarguse kella, silitas pead, läks ära.
Ja tuli tagasi, kui oli õmmelnud ülikondi, palituid, veste, pükse. Kaasas piiksuvad savist kuked, paberist lilled, tinaviled. Tuli tagasi selja pööranud ema juurde, mure varju: „Mida sa niisuguse peale raiskad, kokku hoidma peaks, mustade päevade jaoks.”
Isa lõi käega etteheidetele, muredele, varjudele. Isal oli taskus kuu, kuldne nägu. „Piiteri kellassepad teevad niisuguseid, pisike, vaata, kui uhke!” Ja tundus õige olla ilus ja muremajakesest kiiruga maailma minna, isa tegi õigesti, mõtlesin, Piiteri kell ütles, et peab minema, ja siis tuli lahkumine heasse päeva, õnne, töösse.
Aga siis tuli ka see halb päev. Isa suri, süda ütles üles. Ema oli selle juba ette ära muretsenud, nii et ei tulnud üllatusena, tühjad peod saad ka palumata, sa vaata, Piiteri kell, siin on su isa pärandus, tea kas piisab kirsturahaks, kui see maha müüa!
Enne kui ema kella maha müüs, hoidsin mina seda kõik õhtud ja ööd oma kõrva all, keerasin hommikuti vedru ettevaatlikult üles, panin päevaks voodipesu vahele ja õhtul peitsin padja alla sosistama. Mine ometi ka sina, mine maailma, ütles kell ja osutid hiilisid mööda kella nägu otsekui puude varjud kaupmehetütarde lusthoones kuldse taraga iluaias.
Ja siia see kella vaikne, aga nõudlik jutt mind siis vedas. Vaatasin läbi akna seda aja riiki, mis oli loodud möödujatele imetleda, seal oli seletus kõigele: sealt voolas see kiire tervesse linna ja kõikidesse nendesse, kes kandsid taskus, kaelas, randmel Piiteri kella.
Mu ilus tarmukas liikuv isa. Muretsev, hoobiks valmistunud kühmus ema.
Ma katsusin oma taskut, ehk ongi seal kuldne kuu, naerev, rõõmu tiksuv masinavärk – sundisin end akna alt liikvele, jalad kandsid veel, põgenema pannud plika, liikuma on meid loodud, ütles isa, rõõmus isa, keeras vedru ettevaatlikult väikesest nupust üles, vaatas mulle kiire väärika pilguga otsa: vedru ei tohi liiga pingutada, et katki ei läheks, kõigel on piir! Siis surus kella mu kõrva vastu, seal see vidistas, meile mõõdetud ühiste hetkede hajuv aeg.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.