Maetud hiiglane. Kazuo Ishiguro
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Maetud hiiglane - Kazuo Ishiguro страница 8
Название: Maetud hiiglane
Автор: Kazuo Ishiguro
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985340479
isbn:
Aga Beatrice oli juba jalul ja kummardus ettepoole, käsi silmi päikese eest varjamas. „Ma näen, kuidas tee seal kaugemal käänaku teeb, Axl. Ja ma näen, et vana villa ei ole kaugel. Ma otsisin seal varju juba ükskord enne, kui ma koos naistega siia tulin. See on varemeis, aga katus oli siis veel terve.”
„Kas me jõuaksime sinna enne, kui torm puhkeb, printsess?”
„Jõuame, kui me kohe läheme.”
„Teeme siis kiiresti. Pole mingit vajadust läbimärjaks saada ja külmetada. Ja kui ma nüüd uuesti vaatan, on selle puu lehestik täis auke, sest ma näen suuremat osa taevast pea kohal.”
Varemeis villa oli teest kaugemal, kui Beatrice mäletas. Kui esimesed vihmapiisad langesid ja taevas nende kohal tumedaks tõmbus, leidsid nad end rühkimas mööda pikka kitsast rada, mis viis läbi vöökõrguste nõgeste, mida nad pidid keppidega kõrvale peksma. Kuigi varemed olid olnud suuremalt teelt selgesti näha, varjasid neid lähemal enamasti puud ja lehestik, nii et rändajad avastasid ennast äkitselt nii võpatades kui ka kergendusega nende eest.
Villa oli Rooma ajal ilmselt üsna uhke olnud, kuid nüüd oli püsti veel üksnes väike osa. Kunagised toredad põrandad olid loodusjõudude meelevallas ning neid rikkusid seiskunud veelombid ja luitunud plaatidest läbi kasvav umbrohi ja rohttaimed. Seinte jäänused, mis ulatusid kohati vaevu pahkluudeni, näitasid ruumide kunagist paiknemist. Kivivõlvi alt pääses hoone säilinud ossa ning Axl ja Beatrice liikusid nüüd aeglaselt sinnapoole, peatudes lävel, et kuulatada. Lõpuks hõikas Axl: „Kas siin on kedagi?” Ja kui vastust ei tulnud, lisas ta: „Me oleme kaks eakat britti, kes otsivad tormivarju. Me tuleme rahus.”
Endiselt valitses vaikus ning nad läksid võlvkaare alt sisse hämarusse, kus oli kunagi ilmselt olnud koridor. Nad jõudsid avara ruumi halli valgusse, kuigi ka siin oli üks terve sein kokku varisenud. Selle kõrval olev ruum oli täielikult kadunud ning igihaljad taimed trügisid pealetükkivalt päris põrandaserva. Kolm püsti olevat seina aga moodustasid koos tugeva katusega varjualuse. Siin, vastu määrdunud müüritist, mis oli kunagi olnud lubjatud sein, paistis kaks teineteisest eemal paiknevat tumedat kogu, üks seisis ja teine istus.
Maha varisenud seinatüki peal istus pisike linnu moodi vana naine – vanem kui olid Axl ja Beatrice –, tume ürp seljas ning kapuuts nii kaugele taha lükatud, et näha olid ta nahksed näojooned. Ta silmad olid nii sügavale koobastesse vajunud, et need peaaegu ei paistnudki. Küürus selg ei puudutanud päriselt seina, mille ääres ta istus. Tema süles liikus keegi ning Axl nägi, et see oli küülik, keda naine kõvasti oma kondiste kätega kinni hoidis.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.