Elu dementsusega. Angela Caughey
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Elu dementsusega - Angela Caughey страница 7

Название: Elu dementsusega

Автор: Angela Caughey

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Здоровье

Серия:

isbn: 9789949608089

isbn:

СКАЧАТЬ põhjuseks see, et aju vasak pool ei suuda korraldusi edastada, ning vastupidi.

      Vasaku ajupoolkera kahjustus

      Kui rabandus on mõjutanud aju vasakut poolt, võib tekkida raskusi loogilise mõtlemisega ja faktimaterjali ratsionaalsel viisil kasutamisega. Info ühe sammu kaupa töötlemine võib olla raske. Samuti võib keegi, kes enne oli matemaatikas vilunud, maadelda arvude ja sümbolitega või siis olla võimetu analüüsima keerukamaid matemaatilisi probleeme.

      Aju vasaku poole kahjustus mõjutab ka kõnet, lugemist ja kirjutamist, tegevuste mäletamist, nimede või kuupäevade meenutamist ja õigekirja. Muusikaanne võib säilida siiski koos võimega kasutada sõnu lauldes õigesti.

      Pamelal oli suurepärane lauluhääl. Pärast nõrgestavat rabandust ta toibus, kuid siis tuli veel rabandusi ja lõpuks kujunes välja dementsus. Ta ei saanud oma seisundist aru ja uskus, et kõik sujub normaalselt: tegelikult hoolitses abikaasa ta eest 24 tundi ööpäevas.

      Lõunasöögi ajal, mille ta naise 75. sünnipäeva puhul korraldas, tervitas Pamela kõiki tavalise lahkuse ja sõbralikkusega – ning segaste ja mõttetute sõnadega. Ta oli armastusväärne perenaine, kuid võimetu verbaalselt suhtlema, kuni ta laulma hakkas. Siis tõusis ta vaikne hääl üle kõigi teiste häälte ja sõnad olid korrektsed ning kuuldavad.

      Parema ajupoolkera kahjustus

      Kui rabandus on kahjustanud aju paremat poolt, võib olla raske aru saada kujutistest ja piltidest või tunda ära nägusid. Empaatia ja mõistmine võivad kaduda, nagu ka võime hinnata kogu probleemi tervikuna. Raske võib olla teha siksakke ja otsida teed ümber maja. Võime mõista metafoore ning kujundlikkust on samuti kadunud: kui keegi ütleb „Ta elab tõesti mul seljas“, võtab kahjustatud aju seda sõna-sõnalt. Rabandusest kahjustatud ajuga inimene kaotab võime välja mõelda lugusid, spekuleerida, midagi ette kujutada või mõelda stiilis „Mis oleks, kui …“.

      Seda liiki rabandus vähendab kaasasündinud muusikaannet ja võimet reageerida muusikale, ehkki kui inimene on noorena õppinud muusikat, on ka tema vasak ajupoolkera niisama hästi muusikat vastu võtnud. See mõjutab samuti joonistamist, maalimist ja skulptuuriga tegelemist; tunnete väljendamist; armatsemist; jumalakummardamist, palvetamist ja müstitsismi.

      Epilepsia

      Rabanduse läbiteinutel võivad hilisematel aastatel tekkida epileptilised hood. Ühe abielupaari jaoks, kelle vajadused olid eelnevalt meditsiinisüsteemi vaateväljast kõrvale jäänud, oli sel ootamatu kõrvalmõju.

      Tracey veetis 30 aastat kodus, hoolitsedes rabanduse saanud ja järgnevalt dementsuse ning epilepsia all kannatava Stewarti eest. Mehe maratonide jooksmine kulutas lõpuks läbi ta puusaliigesed. Kui ta oli haiglas puusaliigese operatsioonil, oli keegi unustanud anda talle epilepsiaravimeid ja ta sai tugeva epilepsiahoo ning kukkus voodist maha. Esimest korda määrati talle juhtumikorraldaja, ta läbis põhjaliku hindamise ja ta suunati ööpäevaringsele hooldusele.

      Lewy kehadega dementsus

      Lewy kehadega dementsust (LKD) hakati diagnoosima 1990. aastate keskel ja see jääb praegugi mõnikord arstide vaateväljast kõrvale. See võib aga moodustada ligi 15 protsenti dementsustest. Teie hooldatavale on algselt võidud öelda, et neil on Alzheimeri või Parkinsoni tõbi, sest mõned sümptomid on sarnased, ning tõepoolest võib LKD eksisteerida koos nendega või teiste dementsuse vormidega.

      Lewy kehad (ebanormaalsed proteiinide kogumid ajus) võivad põhjustada aju degeneratsiooni ja ajurakkude surma või siis katkestada virgatsainete töö. Nad võivad olemas olla ka Parkinsoni tõve puhul, kuigi erinevas aju osas.

      Parkinsonismi-laadsed sümptomid, mis LKD all kannatavatel inimestel võivad esineda, on jäikus ja/või värisemine, aeglane ning lohisevate lühikeste sammudega kõndimine, üha suurem kalduvus joosta ja siis kukkuda.

      Ann võttis rohtunud nõlva mööda muuseumi poole ronides Regil käest kinni. Regil oli kõigest kaks nädalat varem diagnoositud LKD ja Ann tundis, et ta peab meest väga hoidma. Nüüd tundis ta aga end abitult, sest mehe küürus, parkinsonistlik kõnnak muutus üha ilmsemaks ja sellest sai lõpuks tippivate sammudega ebakindel jooks. Regi nina vajus maapinnale üha lähemale ja lähemale, kuni ta lõpuks rohule kukkus.

      Ann oli tõmmanud meest käest, et teda püsti hoida, kuid see lõppes ainult ta enda õlaliigese nihestusega. Hiljem õppis ta koos mehega seisma jääma, kui märkas, et Regi sammud muutuvad üha lühemaks ja tihedamaks.

      Lewy kehasid saab kindlaks teha vaid lahanguga, nii et LKD diagnoosimine on raske. See on aga oluline, sest parkinsonismi või teiste dementsuse vormide puhul võib mõnikord määratavatel ravimitel LKD-d põdevatele inimestele olla ebasoovitav mõju, sellal kui atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorid võivad LKD puhul olla tõhusamad kui Alzheimeri tõve korral. (Vt 15. peatükk „Tervise säilitamine“, osa „Hoiatavaid märkusi“.) Arst võib diagnoosi muuta LKD-ks, märgates nende ravimite ebasoodsat mõju koos selliste sümptomitega nagu hallutsinatsioonid ja kukkumised.

      Sel dementsuse vormil on oma staadiumid ja inimesed, kes seda põevad, manduvad astmeliselt, mitte pideva allakäiguna. Aeg-ajalt võib teie hooldatav näida selline, nagu ta oli olnud enne haigestumist, ehkki vaimuerksus võib muutuda iga tunniga, isegi iga minutiga. Aja jooksul võib neil tekkida raskusi lühiajalise mäluga, arusaamisega ja sõnade seadmisega. Lugemis-, kirjutamis-, arutlemis- ja arvutamisoskus võivad halveneda ning koos nende muutustega ka ruumitaju, võime hinnata ruumilist kaugust ja vahemaid, näiteks võib enne igati kogenud peremees jätkata külalise klaasi täitmist isegi siis, kui see juba üle ajab.

      Nagu Parkinsoni tõve puhul võib ka LKD korral inimese nägu muutuda üha miimikavaesemaks ning tal võib lisanduda depressioon ja ärevus. Liigutused on aeglasemad ja häält võib olla raske kuulda, hääl muutub tuhmiks (tekib hüpofoonia).

      LKD-põdejatel võivad tekkida hallutsinatsioonid – algul nägemise, hiljem ka puudutuse ja lõhnaga seoses (vt 23. peatükk „Hallutsinatsioonid, pettekujutlused ja deliirium“). Ebanormaalsed uskumused või pettekujutlused on LKD-le iseloomulikud. Unehäired, mis on seotud silmade kiire liikumisega (REM-uni), on sageli täheldatavad juba aastaid enne haigestumist ja inimene võib näha elavaid unenägusid, mille puhul ta võib unes hüüda või lüüa (vt 1. peatükk „Varased ilmingud“, osa „Orienteerumisvõime kadu, agressiivsus“). LKD puhul võib ilmneda veel minestamist, peapööritust seismisel ja tualetiäpardusi.

      Parkinsoni tõvega kaasnev dementsus

      Mitte kõigil Parkinsoni tõve põdejatel ei kujune dementsus. Kui dementsus tuleb teie hooldataval ilmsiks aastaid pärast Parkinsoni tõve diagnoosi saamist, nimetatakse seda Parkinsoni tõvega seotud dementsuseks. Kui dementsus tekib umbes samal ajal kui parkinsonistlik sündroom, aasta jooksul, võib haigusseisund tegelikult olla Lewy kehadega dementsus ja sel juhul võivad arsti määratud ravimid olla teised ja ka osa ravimite toime olla teistsugune.

      Kõige tavalisemad Parkinsoni tõvega seotud dementsuse esimesed sümptomid on lihasejäikus või värisemine, miimika kadumine, mälu ja arutlusvõime kadu, võimetus hakkama saada tavaliste igapäevategevustega, samuti kaob kontroll emotsioonide üle.

      Tom oli alati rääkinud: „Kui sa pole valmistunud, siis ole valmis läbi kukkuma.“ Ometi polnud ta veel pool tundi enne poja abiellumistseremooniat aru saanud, et särk oli nööpide kinnipanemiseks liiga pingul ja tema kõne oli valesse kohta pandud.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст СКАЧАТЬ