Sõjasõit. Richard Roht
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Sõjasõit - Richard Roht страница 6
Название: Sõjasõit
Автор: Richard Roht
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949473496, 978-9985-77-613-1
isbn:
Ešelonid ei liikunud kunagi nii kiiresti kui reisijaterongid, mõnikord jäid nad kiiruses isegi kaubarongidest maha. Sõit Peterburist Odessa kestis rahu ajal kiirrongides umbes 24 tundi, sõja ajal juba kolm ööd-päeva. Kuid meie tookordne sõit Veliikija Luukist (niisiis umbes Peterburi kaugusest) Odessa kestis ešelonis ligi kaks nädalat! Kui arvatakse, et oli see aeg küll üks piin, siis ei jaga ma seda. Ilmasõda õpetas mustlase moodi elama. Alalised ametisõidud, komandeerimised, väeosade ümberpaigutamised harjutasid raudteesõidule vaatama kui spordile. Kolm-neli ööd-päeva sõita oli siis tühine asi. Ja mõnikord tuli seda teha oludes, kus magamisele mõteldagi ei saanud – hää, kui sai kuski istuli paar tundi tukkuda.
Sõit ešeloniga oli aga sääraste sõitude kõrval toredusasi. Sul oli klassivagunis oma koht, kuhu tensik korraliku aseme teinud su tekkidest ja patjadest. Sääl puhkasid sa päevade kaupa teenistusest, pikutasid oma asemel, romaan peos ja pabeross palges, kuna aknast lendasid mööda võõrad maastikud, linnad ja rahvad. Säärase sõidu kestvus ei teinud tüli – vastuoksa, tahtsid, et ta niipea ei lõpeks. Peaaegu igas vaksalis peatus rong tublisti – kus pool tundi, kus tunni, kus ka kaks, suurtes vaksalites mõnikord ilmatu aja. Põhjus: raudteeliinide tegevuse ülekoormatus. Säärastel pikkadel peatustel jätkus aega käia võõrastes linnades, süüa, end ümbrusegagi tutvustada. Mäletan näiteks, et ühes Ukraina jaamas lipnik S. – ga kihla vedasin, kinnitades, et kahe vaksalis jalutava preiliga veerand tunni pärast kõnnin käealt kinni. Lipnik S. kaotas kihlveo. Oli huvitav, hooletu ja vähe laisk elu. Minu armsamaks spordiks sai istuda vaguni trepil, jalad trepilaual, ja nii sõita, raamat pihus. Vaguni aknast polnud küllalt laialdast pilku, ka oli õhk sees raske ja soe. Mäletan, et tihti olin hädas, mida nautida, kas romaani või möödalibisevaid maastikke.
Kui jõudsime Ukraina piirkonda, kadus porine ja vesine sügis, asemele tuli ilus, soe, mõni päev koguni kuum hilissuvi. Mida kaugemale lõunasse, seda rohelisemaks läksid puud, palavamaks päike. Põhjamaise madala halli taeva asemele tuli kõrge roheline lõunamaine taevas. Valgete nägudega luitunud inimeste asemele päevitanud nägudega, tõmmukas, värvilistes riietes rahvas. Peagi hakkas puuvilja rohkus end tunda andma. Kõige esiteks tulid suured lihavad pirnid, õunad ja ploomid. Siis hakkasid tulema arbuusid ja melonid. Lõpuks viinamarjad. Esiteks sai neid ostetud kalli raha eest. Pärastpoole läksid nad aga nii odavaks ja neid oli nii palju, et nendega enam midagi teha ei jõudnud. Igas vaksalis ootas kari müüjaid, kes ešelonide vahel hääd äri tegid.
Lõpuks, kord öösi, saabus Odessa. Mäletan, kuidas kuski jaamas päeval silmasin eemal silmapiiril merd. See oli Must meri. Öösi paistis ees tuledemeri – Odessa. Vaatasin taeva: Suur Vanker oli väga madalale vajunud, palju madalamale kui meil kodumaal.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.