Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus. Jon Kabat-Zinn

Чтение книги онлайн.

      Lahtilaskmine tähendabki seda, mida see sõna ütleb. See kutsub lõpetama igasuguse klammerdumise, olgu siis idee, asja, sündmuse, kindla aja, vaate või iha külge. See on teadlik otsus lasta vabaks, koos praeguste hetkede voolu täieliku heakskiitmisega, nii nagu see areneb. Lahtilaskmine tähendab loobumist sundimisest, vastupanust või võitlusest, vahetades selle millegi võimsama ja terviklikuma vastu, mis tuleneb laskmisest kõigel olla nagu on, takerdumata loomuomastesse tahtmistesse, meeldimistesse ja mittemeeldimistesse, olles puudutamata sellest, kas miski meile meeldib või on vastumeelne. See on nagu peopesa avamine, et lasta lahti midagi, mida oled kinni hoidnud.

      Kuid see ei ole ainult väliseid sündmusi puudutav klammerdumine ihadesse. See ei ole ka kätega millestki kinni hoidmine. Me hoiame kinni oma meelega. Püüame kinni iseennast, klammerdume iseendasse, hoides, sageli meeleheitlikult, kinni piiratud mõtlemisest, lootustest ja soovidest, mis teenivad meie enese huve. Lahtilaskmine tähendab tõepoolest näha läbi seda meie meeldimiste ja mittemeeldimiste tugevat tõmmet ja teadmatust, mis kisub meid neisse klammerduma. Läbinägemiseks peame täielikult teadvustama hirmud ja ebakindluse.

      Lahtilaskmine on võimalik ainult siis, kui saame teadlikuks ja näeme seda, kui kõvasti me võime klammerduda, ja siis, kui tunneme ära need läätsed, mille libistame ebateadlikult vaatleja ja vaadeldava vahele ning mis siis filtreerivad ja värvindavad, väänavad ja kujundavad meie vaadet. Võime need takerdunud hetked lahti päästa, eriti sel juhul, kui suudame need teadvustada ning aru saada, millal oleme haaratud millegi jälitamisest ja klammerdumisest või hukkamõistmisest ja tõrjumisest oma eesmärgi jahil.

      Vaikus, mõistmine ja tarkus tärkavad üksnes siis, kui suudame end täielikult praeguses hetkes sisse seada, nii et ei pea igatsema, kinni hoidma ega tõrjuma midagi. Seda saab katsega tõestada. Proovi seda lihtsalt lõbu pärast. Vaata iseenda pärast, kas lahtilaskmine, kui osa sinust tahab tõsiselt kinni hoida, ei too sügavamat rahuldust kui klammerdumine.

      Hinnangutest loobumine

      Mediteerides avastad peagi, et osa meie meelest hindab kogu aeg läbielatut, võrdleb seda teiste kogemustega või meie sageli hirmust tingitud ootuste ja normidega. Need on hirmud, et ma pole piisavalt hea, et juhtub midagi halba, et head asjad ei kesta kaua, et teised võivad mulle haiget teha, et ma ei saa oma tahtmist, et ainult mina tean midagi või et mina olen ainus, kes midagi ei tea. Me kipume kõike vaatama läbi toonitud klaaside, läbi läätsede, kas miski on mulle hea või halb, või kas see läheb või ei lähe kokku minu uskumuste või elufilosoofiaga. Kui see on hea, siis see meeldib mulle. Kui see on halb, siis see mulle ei meeldi. Kui see pole kumbagi, pole mul selle suhtes mingeid tundeid ja ma ei pruugi seda märgatagi.

      Kui vaigistad meele, hakkab kostma hinnangute udupasun. Mulle ei meeldi valu põlves … See on tüütu … Mulle meeldib see vaikuse tajumine; eile tuli mediteerimine hästi välja, aga täna halvasti … Mul pole sellest kasu. Mul ei tule see välja. Viga on minus, selge see. Selline mõtlemine on ülekaalus ja surub meele maadligi, nagu kannaksid pea kohal kive täis kohvrit. Hea tunne on see maha panna. Kujuta ette, mis tunne oleks lakata täielikult hinnanguid andmast ja lasta selle asemel igal hetkel olla nagu see on, püüdmata hinnata seda „heaks” või „halvaks”. See oleks tõeline rahu, tõeline vabanemine.

      Mediteerimine tähendab hinnangutevaba hoiaku arendamist selle suhtes, mis meelde kerkib, mis see ka ei oleks. Ilma selleta ei tegele sa mediteerimisega. See ei tähenda, et hindamine ei jätkuks. Loomulikult jätkub, sest meele sügavamas loomuses on võrrelda, kohut mõista ja hinnanguid anda. Kui see toimub, ei püüa me seda СКАЧАТЬ