Mille järele sul isu on? Chopra lahendus püsiva kaalukaotuse, heaolu ja hingerõõmuni jõudmiseks. Deepak Chopra
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Mille järele sul isu on? Chopra lahendus püsiva kaalukaotuse, heaolu ja hingerõõmuni jõudmiseks - Deepak Chopra страница

СКАЧАТЬ endus püsiva kaalukaotuse, heaolu ja hingerõõmuni jõudmiseks

      SISSEJUHATUS

      TEADLIKKUS JA KAALUKAOTUS

      Miks see töötab ka sinu puhul

      Just nüüd ja praegu on maailmas puhuma hakanud uued tuuled, mis on muutmas paljude inimeste elu. Seda võib aduda ajalehtede pealkirjadest. Ameerika endine president, šokeerituna sellest, et südameatakk tabas teda nii noores eas, teatab, et temast on saanud vegan. See on hämmastav avaldus ning oma meelemuutusele veelgi kaalu lisamiseks räägib Bill Clinton kõigile, kui hästi ta end tunneb – ja kui hea välja näeb. Samal ajal pälvib tähelepanu Hispaanias läbi viidud laiaulatuslik uuring, millest järeldub, et järgides Vahemere dieeti, mis sisaldab rikkalikult kala, pähkleid ja oliiviõli, võib südameatakkide esinemise tõenäosust tervelt kolmandiku võrra vähendada. Tegemist on viimaste aastate ühe olulisima toitumisteemalise avastusega. See tähendab, et kõik, kes on otsustanud punasest lihast loobuda, on meditsiinilises plaanis õigel teel.

      Uute teadmiste puhang toob muutusi ka mitmel teisel rindel. Üha vähem on meie jaoks aktsepteeritavad tööstuslikus ja töödeldud toidus sisalduvad mürkained. Mahe on muutunud peavoolu sõnaks. Üha enam inimesi hakkab taimetoitlaseks – eluviis, mille kasulikkus on teada juba väga pikka aega (ühes uuringus kirjeldasid pooled Briti naised end põhimõtteliselt taimetoitlastena). Jätkusuutlikus maailmas pole pestitsiidide ja herbitsiidide saastavale mõjule enam kohta. Inimesed on ärkamas uuele reaalsusele ning toitumise seisukohalt on kiiresti esile kerkimas täiesti uus eluviis.

      Mind ennast haaras see uus laine kaasa viis aastat tagasi. Ma olin juba siis “eeskujulik” toituja. Punane liha oli mu söögilaual harva ning ma olin tükk aega varem loobunud sellistest päevselgetest mürkainetest nagu alkohol ja tubakas. Ma nautisin seda, mida sõin, ja sõin seda, mida nautisin. Ometi, kui ma meditsiinikirjandust rohkem jälgima hakkasin, lugesin pidevalt uutest avastustest. Märgiti seoseid suhkru ja ülekaalulisuse, alkoholi ja unehäirete ning lihtsüsivesikute ja diabeedi vahel – väga paljud neist avastustest puudutasid ülekaalulisust.

      Uuringutest kuhjus tõendeid, mis osutasid kindlalt ühes suunas. Mul tuli leida enda jaoks ideaalne toitumisviis, sest selleks oli tuhat head põhjust. Vaid harjumused ja hooletus takistasid mind toidu, keha ja meele vahel täiuslikku sidet loomast.

      Rääkimata sellest, et ma olin ligi 10 kilo ülekaalus.

      Hoolimata minu “eeskujulikust” toitumisest, oli minust saanud number statistikas – ma olin saanud üheks kahe kolmandiku ameeriklaste hulgas, kes on kas ülekaalus või rasvunud. Minust sai osa statistikast hoolimata sellest, et mul on meditsiinialane ettevalmistus. Ma olen kõrgelt motiveeritud ja mul on küllaltki mõistlikud harjumused, ma olen vältinud olulisimaid toksiine ning mulle on olnud kättesaadav iga toit, mida olen vaid soovinud, kuid sellest ei piisanud. Samuti olin ma teadlik dieedipidamise mõttetusest – jätkub vaid pilgust kõigile neile lugematuile uuringutele, mis tõestavad üha uuesti ja uuesti, et tagasilöögiefekt taastab kiiresti dieediga kaotatud kilod ning lisab veel mõned. Need lisakilod on sinu keha viis öelda: “Sa püüdsid mind näljutada. Ära seda enam uuesti proovi.”

      Lahenduseks oli jõuda ideaalse toitumiseni ja ma tegin seda peaaegu üleöö. Polnud ühtki põhjust, miks seda mitte teha, kui võtta arvesse kõiki minu käsutuses olevaid meditsiinilisi teadmisi.

      Ma loobusin kõigist töödeldud toiduainetest.

      Ma hakkasin sööma kõige puhtamat ja ehedamat toitu, alati naturaalset ja nii mahedat kui vähegi võimalik.

      Olles alkoholist juba loobunud, jätsin nüüd menüüst välja ka fermenteeritud toiduained, näiteks juustu.

      Ma loobusin valgest rafineeritud suhkrust.

      Ma piirasin tugevalt oma soolatarbimist.

      Ma loobusin punasest lihast ning sõin peamiselt kana ja kala, kuid liikusin tasapisi taimetoitluse suunas.

      Ma jõin puhast vett.

      Ma pöörasin tähelepanu sellele, et saaksin piisavalt und.

      Kuna kõik on omavahel seotud, siis oli korralik ööuni üheks osaks minu uuest toitumisviisist. Unepuudus rikub tasakaalu kahe hormooni, leptiini ja greliini vahel, mis reguleerivad seda, kas tunned nälga või täiskõhutunnet. Inimesed, kes magavad halvasti, kipuvad kergesti üle sööma, sest nende keha ei saada neile enam õigeid hormonaalseid signaale. Kõhurasv segab samuti nende hormoonide tööd ja nii satudki nõiaringi, mis on mitte ainult ebatervislik, vaid ka potentsiaalselt ohtlik.

      Ma ei muretsenud selle pärast, et minust võib saada puhta toidu fanaatik. Miski mu uue toitumisviisi juures polnud pealesunnitud. Minu ajendiks ei olnud mure ega hirm. Lihtne fakt on see, et ameerikapärane “normaalne” toitumine on jõudnud ebatervislike äärmusteni. Keskmine ameeriklane tarbib aastas 68 kilogrammi suhkrut – groteskne hulk tühje kaloreid, mis lööb rivist välja insuliini- ja veresuhkrutaseme. Teiseks probleemiks on meie sõltuvus töödeldud toidust, mis moodustab ameeriklaste igapäevasest toidulauast 70 protsenti. Piisab vaid sellest, kui vaatad ringi kohalikus toidupoes. Sinu ees seisab ridade kaupa riiuleid ja külmikuid küpsiste, krõpsude ja muude snäkkide, karastusjookide, külmutatud pitsa ja jäätisega. Siin on valitsevaks jõuks äri – kui need toidukaubad poleks nii populaarsed, siis ei antaks neile kauplustes sedavõrd palju müügipinda.

      Mis aga pole ekstreemne, on süüa loomulikult, lähtudes parimatest meditsiinialastest teadmistest. Selles suunas liigub ka uute teadmiste laine. Oluline on tähelepanu pööramine – juba pikka aega pole ühiskond meie moonutatud toitumisharjumustele piisavalt tähelepanu pööranud.

      Minu eesmärgiks oli teadlik toitumine. Kõik sammud, mis ma selleks astusin, panid mind end hästi tundma. Mu keha tundus kergemana veel enne, kui kaalus 10 kilo alla võtsin, ning see sujus ilma vähimagi pingutuseta. Ma lõpetasin sellised tegevused nagu söögi ajal telefonikõnedele vastamine – miks mitte oma toitu täiel rinnal nautida? Samuti ei jätnud ma end millestki ilma. Iga minu toidukord on nauditav, sest mu toitumisharjumused on nüüd mu kehaga kooskõlas ning see omakorda tõstab tuju. Ma olen alati olnud energiline inimene, kuid nüüd jagub mul energiat ja elurõõmu rohkem kui kunagi varem.

      Kõige tänuväärsem oli seejuures teiste inimeste reaktsioon. Kui ma nendega teadlikust toitumisest rääkisin, siis noogutasid nad kaasa. Paljud neist olid juba sama tee jalge alla võtnud. Uute teadmiste laine oli tõepoolest kohale jõudnud ning kogumas üha enam jõudu. Ma nägin, et olime jõudnud murdepunktini. Sõnum oli jõudnud kollektiivsesse teadvusse.

      Kui ma selle raamatu kirjutamisega algust tegin, oli mulle saatjaks veendumus, et paljud inimesed soovivad minuga koos seda uut rada kõndida. Mul polnud tarvis neisse uusi veendumusi sisendada, sest tervislik toitumine oli neile juba eesmärgiks. Ometi olid nende teel mõned takistused:

      halvad harjumused ja vananenud arusaamad;

      hirm muutuste ees ning perekonna surve;

      jonnakas usk järgmise dieedi tõhususse;

      hirm ülekaalulisuse ees;

      ebaõnnestunud katsed kaalus alla võtta;

      isuhood, eriti soolaste, magusate või rasvaste toiduainete järele;

      ajaline surve, mis paneb meid kergesti sirutama kätt töödeldud toidu ja snäkkide järele või tegema kiiret peatust mõnes kiirtoidurestoranis.

      See on muljetavaldav nimekiri. Miljonite inimeste jaoks on need tõsised takistused. Tegelikult on hämmastav, et uus toitumisviis üldse nii populaarseks on saanud, vaadates telereklaame, mis kubisevad lööksõnadest nagu naturaalne, lahja ja toitainerikas ning müüvad nende märksõnade all suures osas tegelikult töödeldud СКАЧАТЬ