Seelikukütt. Mati Soonik

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ vene keeles lobiseda ja see on hea, kui armas näitsik oma majas elab, nagu mul on praegu Tartus juhtunud. Saan temaga kokku nii tihti, kui tahan ja arvatavasti sõbrustame ka edaspidi. Ta kehavormid on mulle väga meelepärased ja loodan, et ta igati soodsates tingimustes mulle andub. Juba selline õrnutsemine, nagu meil toimus, tegi meid küllalt lähedasteks. Väga kaua pole meil vaja koos olla – umbes tunni päevas võin talle pühendada. Kõige tähtsam on, et ta ennast minuga lahkelt üleval peaks.

      Kahju, et ema venelasega abiellumise vastu seisab, aga küll ta lepib sellega, kui vaja. Peaasi, et Svetlana eesti keele selgeks õpib, ent väga kindlalt temaga arvestada ei saa, sest liialt vähe oleme ju tuttavad. Igal juhul teen ponnistuse tutvuse süvendamiseks ja küll oleks hea, kui saaksin hinge jälle rahu tagasi! Mitte asjatult närve kulutada ja mitte lasta ennast tasakaalust välja viia – seda on vaja, et elus edukalt edasi liikuda!

      Matildega on mul endiselt mõnus vahekord. Kumbagi ei kohusta meie armusuhted, mis on kolm ja pool aastat kestnud, millekski. Mitu korda pole me teineteist tervelt kolm kuud näinud, ent võõraks pole me teineteisele jäänud. Ta on mul kord juba selline leplik hea Matilde, kes vanasti pani lausa toidumoona mu taskutesse. Nüüdki kipub seda tegema, sest tal on alati söök tööl kaasas. Seekord pakkus kotlette mulle ühes, aga võtsin temalt vaid neli kompvekki ja see oli kõik. Tegelikult olin kotletid ära teeninud küll, sest rassisime omajagu. Kahju, et hommikul enne nukuteatrist lahkumist ei hoolinud ma vallatlemisest. Olin kuidagi uimane ja unine, mind ei huvitanud seal enam miski.

      Mida toob talv?.. Möödunud aastal armusin kenasti, mis aga arvatavasti möödub, kuigi olin peaaegu abiellumise ääre peal. Kahe neiuga olen perekonnaseisuameti ukse taga käinud, ehk kolmandaga lähen uksest sisse. Esimene katsetus oli lausa kaheksateistkümnesena lühiajalise tuttava Adaga. Olin ikka kohmakas küll temaga, sest ta oli alasti mu käte vahel, ent piirdusime tagasihoidliku õrnutsemisega, sest kartsime voodilinu veriseks teha. Ta oli jutu järgi süütu ja selleks ta minust jäigi.

      Olin naabrinaise külaline. Küll on kolmeaastane Eve julgeks läinud! Jutustab nii, et lust kohe! Pisike Rita on liialt väike veel juttu ajama, aga ka tema on vahva vallatu tüdrukutirts. Eve on aga sedavõrd elav laps, et lükkas kiikhobuse külili. Panin ta papupaela kinni, kiigutasin teda kätel ja tema laulis. Lastega tegeldes võidab ka ema südame, kes on küll veidi trullakas, aga siiski üsna ahvatlev. Nalja pärast haarasin teda mitmel korral pihast, mille peale ta rõõmsalt naeratas.

      Ema tukkus, pea laual, ja minagi magasin samamoodi. Ema pabistab, et tuleb külm aeg, mis pole talle konti mööda, aga ta on tubli ja saab hakkama. Ta on armas inimene, kes minu eest kõige rohkem hoolitseb. Talle annan elu mõtte, samas aga ega temaminust lähemat inimest ka naljalt ei leia, sest mu vend Ülo käib ta juures ju haruharva.

      Vestlesin emaga põhiliselt hambavalust, mis on mul praegu põhiprobleem ja tema sai minuga hästi selles küsimuses sõna kaasa rääkida, sest temagi oli hiljuti hambavalu ohver. Ta tahab, et ma peale kooli lõpetamist Tallinna tööle tuleksin. Praegused plaanid kipuvad mul sugu teised olema, ent õnneks on nende lahendamine mägede taga.

      Mul on plaanis ka kodus õppida. Küll jõuab, mõtlen, aga hõisata pole siin midagi, sest tuleb usinasti teadmisi endasse koguda, kuigi laiskus ja mugavus on nagu kõrged tõkked mul ees.

      Tähelepanu pean pöörama ainetele, milles on eksamid. Töökaitse ja poliitilise ökonoomia loengutele ei tohi enam hilineda, kuna olen niigi õppejõududel halba nimekirja sattunud. Tänapäeva eesti keelega tuleb juba tegelema hakata – see on talviste eksamite hulgas pähkel. Midagi pole öelda – terve talviste eksamite aeg on raske. Kehalise kasvatuse arvestuse pärast on isegi põhjust muretseda, sest olen vaid korra sel sügisel tunnis käinud. Arvestused tuleks aga ära teha juba järgmisel kuul. Erialane arvestus pole lihtsate killast, aga Rauding suhtub minusse hästi ja seetõttu on mul ehk veidi kergem. Kraapsu saan kavalusega arvestusel alt tõmmata, kasutades spikrit läbipaistvate kaante vahel, kuigi tegelema pean murretega ikkagi. Saksa keele võtan tasapisi südameasjaks – selles on suvel eksam ja aspirantuuris läheb saksa keelt vaja, rääkimata teaduse tegemisest.

* * *

      Kohtusin Merlega, kelle pilk oli õrn ja hellitav, aga meil polnud teineteise jaoks aega. Svetlana polnud aga minu vastu küllalt lahke ja seetõttu pean vähe usutavaks temaga sidemete edasiarendamist. Nimelt istusime ta ühiselamutoas kahekesi, kus meid ei seganud keegi. Üritasin ta seljast riideid vähendada, aga temale see ei meeldinud. Hakkas veel noomima, et temalt liiga palju nõuan.

      Maila kodus sain viimati nii tugevasti vastu nina, et jalad ei tõuse tema poole astuma. Võib-olla oli see isegi mõõgalöök mu südamesse?.. Mõttes olen kallima poole siiski kõmpinud, aga vaid mõttes. Olen selline tobe tegelane, et kui keegi mulle ei naerata, hakkan teda põrnitsema ja tekib vastastikune altkulmu vahtimine.

      Mul ei ole mõtet oma närve tappa, sest minu ja Maila armastus on möödunud ning teha pole midagi. Püüan kõike meid puudutavat mõista, selle üle juurelda, aga samas taipan, et avalikult ei saa seda tema juuresolekul teha. Kui ta oleks filoloog, võib-olla olek sime paremini teineteist mõistnud, ent nüüd paistab nii, et talle sobib, kui ta minuga enam ei kohtu ja minule samuti, kuigi kuu aega tagasi pidime abielluma. Sandisti pole midagi, sest küll me oma saatusekaaslased leiame! See on isegi hea, et ma neljandal kur susel ei abiellu, kuna nii on mul muresid vähem ja lootus suurem, et selle kursuse kuidagi läbi saan.

      Mitmedki ellusuhtumised on mul ja Mailal erinevad, sest ta paneb palju rõhku hilpudele, varale ja välisele väljanägemisele, aga mina suhtun nendesse küsimustesse ükskõikselt ja sellel pinnal oleksid hiljem nagunii arusaamatused tekkinud. Oleme mõlemad kanged, järeleandmatud ja teineteisega liialt vähe arvestavad. No mis abielu sellest tuleks, kuigi armatsedes tundsime ennast siiski mõlemad hästi. Kuidas me siin niivõrd teineteisega arvestasime, et kaaslast tavaliselt ei unustanud?.. Usun – mõistsime enesegi naudingut sellest suurenevat. Võib-olla ilustan meie armuelu, sest surusin ju ka siin oma tahtmist peale, kuigi ta rampväsinud oli. Ehk seegi võimaldab tal minuga praegu tõrjuvalt käituda?

      Õpin oma vigadest nii mõndagi ja saan targemaks. Mõistan enese puudujääke ning tulevikus olen näitsikutega õrnem kui seni, kuigi mul on pingutav koolutada ennast selles vaimus.

      Mõtlen isegi: väga raske on piigadel minuga toime tulla, sest olen ju kohutavalt kangekaelne. Lihtsalt vapustav, kui ennast täis ma olen! Olen eikeegi, aga see ei takista mul ennast kukena üleval pidada. Kui kiidukas ma sealjuures olen!

      Lõbus tuju, muretus – las need loomuomadused saadavad mind ka edaspidi! Kuivõrd lapsik, lihtsameelne maailmaavastaja ma olen – seda ei jõua teised ära imestada! Olen liiga usaldav – ju olen omajagu loll. Mu mõte ei ole viljakas, on omajagu laisk, nagu olen isegi. Laiskus ja uimasus on mu põhiomadused.

      Vaat, mu toanaaber Madis on virk nagu nirk, sest ta lausa jookseb igale poole. Hommikul vara mängib ta vastik äratuskell, mis ajab ka minu üles. Tema asub usinasti tööle: tõlgib soome keele lugemisvara ja kui aega üle jääb, siis vene keelest nii Aleksandr Solženitsõnit kui ka följetone. Peale selle on ta pea tehnika peale hästi lahti.

      Kooliarst ütles: „Mina teid aidata ei saa,” ja saatis mu teise arsti juurde.

      Hamba väljatõmbaja oli noor mees, pikk kui mastimänd. Algul tegi ta süsti, mis muutis mu suu tundetuks ja paksuks. Pärast ootust pani ta tangid haigele hambale taha, tundsin naksatust ja hambakonts oligi õigest kohast lahti, sest ilutses tangide haardes.

      Sülitasin kaua aega verd ja mitu korda hakkas pea ringi käima, kui ühiselamus hammaste vahel tühja kohta silmitsesin. Minesta veel viimati ära!

      Õppisin vene kirjanduse vaheeksamiks ja saingi nelja kätte. Läksin eksamil väga tobedalt alt, et ühe punkti jätsin ettevalmistusajal läbi mõtlemata, kuigi see mu piletisse kuulus. Tulevikus üritan tähelepanelikum olla kui seekord. Jumal tänatud, СКАЧАТЬ