Arhetüübid. Kes sa oled?. Caroline Myss
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Arhetüübid. Kes sa oled? - Caroline Myss страница 5

Название: Arhetüübid. Kes sa oled?

Автор: Caroline Myss

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Эзотерика

Серия:

isbn: 9789949529612

isbn:

СКАЧАТЬ säilitaja. Kivid, nipsasjad, kunstiteosed, talismanid, ohutised ja religioossed ikoonid esindavad kaitset või hea saatuse väge. Me ei saa loobuda rituaalist anda asjadele ja kohtadele sümboolset tähendust, sest meil on sisemine vajadus muuta maailm enda ümber tähendusrikkaks.

      Naljaviluks jälgi järgmine kord poes, mille järgi sa otsustad midagi osta. Sa võid arvata, et lähed poodi, soovides osta teatud asja, ent alateadlikult oled sa seal ka seetõttu, et tahad värskendada teatud tüüpi jõudu. Kui leiad midagi, mis sulle tõesti meeldib, tõmbab see sind enda poole seepärast, et suurus, värv ja hind on sobivad, ent ka seetõttu, et see projitseerib teatud sümboolset sõnumit. Kas see ese ütleb tore, seksikas, edukas, sale või reibas? Kas see kleit või pluus tekitab sulle hea tunde ja sa näed selles hea välja? Kui nii, siis oled oma eesmärgi saavutanud: oled taas tugevdanud endas tunnet, et oled seksikas või sale või reibas. Sa oled leidnud objekti, mis projitseerib täpselt seda tüüpi jõudu, mida otsisid.

      Kui palju arhetüüpe inimesel on?

      Ehkki võid samastuda arvukate arhetüüpidega suuremal ja vähemal määral, pole sul lõpmatult põhilisi isiklikke arhetüüpe. Su psüühe variseks kokku, kui see nii oleks. Ent sul on kobar sulle omaseid, Inner-net‘i mõjudest moodustunud arhetüüpe, mis väljenduvad vahel eraldi ja vahel aeg-ajalt oma energiad kokku liites.

      Kuidas oma arhetüüpe ära tunda?

      Sa tunned oma arhetüübid ära oma lugudes, käitumismustrites, hirmudes, annetes – kõiges selles, mis on su loomuses püsivat. Mida sa pead enda puhul „tüüpiliseks”? Kuidas teised inimesed sind kirjeldavad? (Kui soovid, palu abi oma sõpradelt. Sa võid enda kohta üllatavaid asju teada saada.)

      Arhetüübid on mustrid, mille järgi me teame, kuidas lood kulgevad. See võib olla muistne lugu, nagu jutt Taavetist ja Koljatist, mis andis meile Kiusaja arhetüübi, või Neiuke Hädas, mille juured on kuningas Arthuri legendides ja muinasjuttudes Rapuntslist, kes ootab oma tornis Päästjat, või Okasroosikesest, kes ootab printsi võlusuudlust, mis ta ärataks. Samuti nagu me teame neid müüte ja legende, tunneme ka enda lugusid. Mõned on armsad, mõned kurvad, mõned romantilised, mõned traumeerivad.

      Sa tead, mis on ja on alati olnud sinu puhul tõsi. Sa tead, et kui oled näiteks Päästja, siis päästad teisi instinktiivselt, isegi kui ei taha, sest just nii oled sa loodud reageerima. Enamik Päästjaid hakkab päästma, lootes vastutasuks armastust, ent kui su jõupingutused tagasi lükatakse, nagu sageli juhtub, päästad end lõpuks sellest ise ja jätkad omakasupüüdmatult teiste päästmist. Me võime aastaid eitada oma arhetüüpse käitumise mustreid, ent alati saab lõpuks võitu arhetüüp. Miski sunnib meid nende mustritega kokku puutuma ja me võidame oma väe tagasi.

      Arhetüüpe uurides hakkad aru saama, kuidas nad oma iseloomulikke külgi sinu kaudu väljendavad, nii et su isiksusega segunevad universaalsed, ebaisikulised arhetüübi omadused. Harjutamisega saavutad sa „arhetüüpse silma”, oskuse ennast eemalt vaadata ja jälgida oma mõtlemis- ja käitumismustreid ning näha müüte oma elus.

      Kuidas me saame kindlaks teha teiste inimeste arhetüübid?

      Üks viis, kuidas teiste arhetüüpe kindlaks teha, on otsida sobivaid mustreid popkultuurist. Disney filmid on täis Printsesse ja Kangelasi, kes suurendavad piletimüüki. Ent on palju ka teisi filme, kus arhetüübid on esindatud. Miranda Priestly, peategelane filmis „Saatan kannab Pradat”, täidab kõige ehtsamat Kuninganna-Täidesaatja rolli; räägitakse, et ta tegelaskuju on loodud tuntud Vogue’i toimetaja Anna Wintouri järgi. Advokaat esineb filmides sageli; klassikaline näide on keskkonnaaktivist Erin Brockovich samanimelises filmis, ent ka Innustaja filmis „The Help” („Abi“) – kirjanik, kes kirjutab Ameerika lõunaosariikide rassismist 1960. aastatel valgete majapidamiste mustanahaliste teenijate perspektiivist. Aibileen ja Minny, kes julgevad jutustada oma lugusid, on Mässajad.

      Kultuuri alal leiame mujalgi novaatoreid nagu Apple’i Steve Jobs ja Facebook’i Mark Zuckerberg, kes esindavad täiuslikult Visionääri arhetüüpi, luues terved uued maailmad kõige tänapäevasemates valdkondades nagu tehnoloogia ja internet. Esimesed leedid Jacqueline Kennedy, Laura Bush ja Michelle Obama huvitavad meid seetõttu, et nad esindavad mitmeid võimsaid arhetüüpe: Kuninganna, Hoolitseja ja Moeinimene. Me imetleme Sportlasi piisavalt, et maksta neile rohkem kui firmadirektoritele ja innustame oma lapsi saama sellisteks kui nemad. LeBron James, Derek Jeter või olümpiavõitjad tekitavad meis imetlust, sest nad esindavad nii täiuslikult oma arhetüüpi.

      Sa võid otsida arhetüüpe ka lähemalt. Kas su ülemus on punktuaalne Intellektuaal või pigem Visionäär? Kas su laps on Sportlane või Kunstnik? Kui paljud su sõpradest on Hoolitsejad ja kui paljud on Mässajad? Aga need naabrid, kes tüütavad sind oma kompostijutuga – kas nad on Pühendunud Advokaadid või lihtsalt püüdlevad rohelise mõtteviisi poole? Jälgi arhetüüpe, kes tegutsevad inimestes, kellega sa kohtud kodus, tööl või teleekraanil. Ja need inimesed, kes esitlevad end Facebook’i lehekülgedel? Millised on nende arhetüübid, kas nad on need teadlikult välja arendanud või ei vasta neile üldse?

      Kui oskad paremini näha, millised arhetüübid inimestel on, siis oskad näha ka endas toimivaid arhetüüpe. Kas unistad kõigest ümbritsevast eemale saada? Siis võib see olla su Vaimse Otsija-Müstiku arhetüüp, kes sind kaasa kutsub. Võib-olla tuli sulle äkki mõte jälle kooli minna: see on su Intellektuaal, kes igatseb raamatutesse sukelduda. Aga sinu arhetüüpide varjuküljed? Võib-olla Kuninganna sinus võitleb su sama karismaatilise Kuninga-Ülemusega. Või paluvad su lapsed, et sa lõpetaksid nende kallal näägutamise – selge märk sellest, et Hoolitseja sinus on muutumas ülehoolitsevaks vanemaks.

      Kas me valime endale arhetüübid ise?

      Ja kas me saame neid muuta?

      Need on huvitavad küsimused, sest üldiselt arvatakse, et mingil kosmilisel või jumalikul jõul on midagi tegemist meie elumõtte või eesmärgi üle otsustamisega. Kui meie ei valinud oma arhetüüpe, siis kes seda tegi? Ja isegi kui valisime, siis kes andis meile selle võimaluse? Kas see oli Jumal? Kui nii, siis millal see sündmus aset leidis? See pidi olema enne meie sündi.

      Mina isiklikult usun, et oleme sündinud teatud ülesannetega ning meid valitsevad meie arhetüübimustrid. Ma nimetan neid „pühadeks lepinguteks”. (See on ka ühe mu raamatu pealkiri, samuti mu õpetuse tuum.) Arhetüübid, mis sisalduvad su pühades lepingutes, valitsevad suhteid isikliku väe ja vaimujõuga ning väljenduvad su elu iga aspekti kaudu.

      Mina tulin järeldustele, kuidas me saame endale arhetüübid, looduse jälgimise kaudu, samuti on mul sügav austus müstilise seaduse vastu. Mõlemad, loodus ja müstiline seadus, on iga religiooni taga; nende pidevust ja väge ei kontrolli ega organiseeri maised poliitikud ega teoloogia. Me teame loodusseadustest, et elu korraldavad ja valitsevad üksteist vastastikku mõjutavad tsüklid. Mitte miski ei eksisteeri ilma põhjuseta. Ja meie, inimesed, oleme loodusseaduste subjektid nagu kõik muugi maa peal. Meie elul on mõte ja eesmärk, sest need on osa elu seadusest.

      Neil esmapilgul piiritutel horisontidel on piirid siiski olemas. Me oleme teatud mõttes piiratud oma arhetüüpidega. Me võime silma paista vaid sellega, kes me oleme, ja mitte sellega, kes me tahaksime olla. Me oleme sündinud teatud võimete, annete, heade omaduste, kalduvuste ja katsumustega, mis on meie DNA-s. Nagu öeldakse – meile on kaardid kätte jagatud. Meie arhetüüpsed mustrid on meis olemast sündimisest saadik, võib-olla isegi varem, emaüsas. Sa ei saa muuta oma ürgseid arhetüüpe, küll aga kujundada nende mõjusid. Sa võid muuta Haavatud Lapse Maagiliseks Lapseks, ehkki Haavatud Lapse juured jäävad sinusse alatiseks. See tähendab, et meie lapsepõlvest pärit haavad ei kao päriselt kunagi, ent me võime terveneda nende mõjust. Küpsemana suudame paremini mõista teiste inimeste, kaasa arvatud oma vanemate kannatusi. СКАЧАТЬ