Kodune ilmaraamat. Maalehe Raamat. Ain Kallis
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kodune ilmaraamat. Maalehe Raamat - Ain Kallis страница 3
Название: Kodune ilmaraamat. Maalehe Raamat
Автор: Ain Kallis
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биология
isbn: 9789985645017
isbn:
1919. aasta oli Eesti ilmaelus märkimisväärne – loodi ju oma, suveräänsele riigile kohane hüdrometeoroloogiline teenistus.
Paljudele tundub uskumatuna, et Eestile üliraskel sõja ja kriisi ajal mõeldi veel ilmade prognoosimisele. Aga nii see oli. Sõjavägede ülemjuhataja käsul loodi mais Mere Observatoorium, mille ülesanne oli „meteoroloogilisi ja aeroloogilisi vaatlusi korraldada ja ilmasid ette kuulutada. Peale selle on observatooriumi ülesandeks meile õiget kella-aega välja arvata”.
Aasta otsa oli värskelt loodud ilmateenistuse asukoht Tallinna Valge ehk Põhjamajaka üks tuba. Tuletorni juures asus ka väike meteoväljak. Esialgu töötas Eestis vaid kaks jaama, Tallinn ja Tartu, peagi leiti vaatlusriistu ka paari teise tarvis.
Praegu tundub uskumatuna, et Vabadussõja ajal levitati ilmateateid ning prognoose vabalt nii raadios kui ajalehtedes – Teises maailmasõjas olid taolised andmed ju rangelt salastatud!
1919. aastal pidi vastiseseisvunud Eesti riigi ilmateenistus taastama sõjas purustatud vaatlusvõrgu. Kui esimesel aastal töötas 7 jaama, siis 1930. aastaks oli neid juba 29. Enamik vaatlejaist töötas sademete vaatlusjaamade võrgus vabatahtlikult, põllutöökoolide juures asuvais jaamades olid vaatlejaiks sageli õpilased.
Tallinna majakas, ilmajaam 1882–1895, 1915–1948
Maist 1920 läks ilmateenistus jälle Tartusse, ülikooli alla.
Kuni saatuslike neljakümnendate aastateni. Siis vahetusid nii võimud, nimed, ilmateenistuse asukohad jne. (Kõige pikem nimi oli asutusel, muide, 1980. aasta paiku – Eesti NSV Vabariiklik Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Valitsus.)
Nõukogude korrast oli midagi ka kasu: vaatlusi pidid tegema kolhoosides ja sovhoosides töötavad agronoomid, seega mõõdeti sademeid üksvahe ligi paarisajas kohas üle riigi.
Värsked tuuled hakkasid puhuma taasiseseisvunud Eestis 1991. aastal, kui moodustati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (2013. aastast ilmateenistus Eesti Keskkonnaagentuuri koosseisus). Järgmisest aastast sai riik Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) liikmeks.
2014. aasta algul töötas Eesti meteoroloogilises vaatlusvõrgus 14 meteoroloogiajaama ja 12 rannikujaama, üks aeroloogiajaam (Tallinn–Harku), üks järvejaam (Tiirikoja), 6 sademete mõõtejaama ning 53 hüdromeetriajaama.
Meteoroloogiajaamad
Asukoht
Meteoroloogiajaamade esmaülesanne on andmete kogumine kliima uurimiseks ja ilma ennustamiseks. Seetõttu valitakse jaamade asukohad nii, et nende vaatlusandmed annaksid võimalikult tõetruu ülevaate atmosfääri füüsikalistest omadustest antud territooriumi kohal, teaduslikumalt öeldes – koht peab olema representatiivne (esinduslik).
Meteoroloogiline vaatlusvõrk
Nii iseloomustab Väike-Maarja ilmajaam Pandivere kõrgustiku, Tiirikoja (Mustvee) järvejaam Peipsi äärse madaliku, Kuusiku jaam Raplamaa, Tooma soomaastiku ning Vilsandi avamere ranniku kliimat.
Tallinnas ja Tartus on vaatluskohad sageli asukohta vahetanud.
Mitme ilmajaama asukohaga on probleeme – mõnel halveneb näiteks nn horisondi kaetus, sest jaamasid ümbritsevate puude kõrgus hakkab vaatlusi segama. Pärnu – meie tähtsaima kuurortlinna ilmajaam peaks olema võimalikult rannakeskne. Nimetatud jaam aga on saanud tuntuks hoopis kui „antropoloogilise kliimamuutuse” näitaja.
Milles asi? Kuurortlinnas alustati vaatlustega juba 1842. aastal. Kuni 1990. aastani mõõdeti ilma ranna piirkonnas, siis tuli kolida 14 aastaks kesklinna. Ka seal ei leitud korralikku platsi vaatlusväljakuks ning meteoroloogid pidid ümber asuma sisemaale, Sauga lennuväljale. Kohe muutusid kuurortlinna ilmanäitajad: kahanes päikesepaiste, kasvas pilvisus, ööd külmenesid jne, mis muidugi vähendavad suvituskoha atraktiivsust.
Väljak
Ilmajaam koosneb vaatlusväljakust ja tööruumist. Enamik meteoroloogilisi mõõteriistu asub vaatlusväljakul. Väljak on tavaliselt jaama tööruumi läheduses sadakonna meetri kaugusel võrkaiaga eraldatud maa-ala. Seal mõõdetakse õhutemperatuuri ja – niiskust, pinnase temperatuuri, tuule suunda ja kiirust, sademeid, lumikatet ja teisi meteoroloogilisi elemente, hinnatakse pilvisust ning nähtavust.
Vaatlustoas asub baromeeter ja barograaf õhurõhu mõõtmiseks. Suuremate meteoroloogiajaamade tööruumides on veel mitmesuguste isekirjutavate (näiteks aktinomeetriliste) mõõteriistade registreerivad seadised, arvutid jne. Vaatlustoas toimub vaatlusandmete esialgne töötlemine, ilmateadete ja tormi- või muude hoiatuste vastuvõtt ning vaatlustulemuste edasiandmine keskusesse Tallinna.
Meteoroloogiaväljak rajatakse lagedale, tuulele avatud, tasasele ja võimalikult rõhtsale kohale. Igasugused kühmud ning lohud mõjutavad lumikatte ladestumist, õhu termilist režiimi maapinna lähedal. Vaatlusväljaku lähedal ei tohiks olla metsatukka, viljapuuaeda või ehitisi, sest need võivad mõjutada mõõteriistade näitusid. Nii näiteks väheneb nende mõjul jaama ümbruses tuule kiirus, muutub temperatuur ja seega näiteks öökülmade esinemine.
Meteoroloogiaväljaku standardsuurus on 26 x 26 m, erijaamades, näiteks Tõraveres on suurus 50 x 50 m. Väiksema töömahuga jaamades võivad väljaku mõõtmed olla väiksemad, kuid mitte alla 20 x 16 m.
Tartu-Tõravere ilmajaam
Mõõteriistad tuleb väljakul paigutada nii, et nad ei mõjutaks üksteise näite ega õhuvoolude loomulikku režiimi. Seetõttu paigutatakse kõrgemad seadised, näiteks tuulelipud, väljaku põhjaossa, pinnase termomeetrid aga lõunasse, küllalt kaugele tarast, et see termomeetreid ei varjutaks.
Miks mõne jaama rekordeid ei kinnitata?
Mõnikord, eriti talvel, tekitab sageli arusaamatust asjaolu, miks mõned temperatuurinäidud ei leia kinnitust päeva või kuu ilmarekorditena, kuigi on kõige „kõvemad”.
Siinkohal võib leida analoogiat spordiga. Mõni sportlane võib ületada kehtiva ametliku jooksurekordi, aga seda ei tunnistata kehtivaks – näiteks puhus lubatust tugevam taganttuul või oli rada allamäge. Heal juhul märgitakse tulemus ära meedias.
Nagu öeldud, peab ilmajaam andma ülevaate laiema piirkonna ilmaoludest. Näiteks iseloomustab Tõraveres asuv Tartu-Tõravere jaam küll Tartumaa kliimaolusid, mitte aga linna mikrokliimat. See on ka põhjus, miks jaamasid linnadest välja paigutatakse, ehkki sageli kostub kriitikat – miks meid petetakse, kui Tartu temperatuurid pärinevad hoopis oma 15 kilomeetrit eemal asuvast Tõraverest?
Mis neist erinevustest rääkida – sageli on suured vahed isegi ühe linna piires – talvel Tartus 3–4, Tallinnas koguni 9 kraadi!
Roomassaare ilmajaam pärast tormi
Paaril talvel on väga pakaselised näidud saadud Korela hüdromeetriajaamast, mis asub Eesti kagunurgas Piusa jõe orus. Ent neid näitusid pole rekordite tabelis ära toodud. Miks?
Hüdromeetriajaamade põhiülesanne on anda СКАЧАТЬ