Sünnipäevalood. Triin Soone

Чтение книги онлайн.

      Homme on Teelel sünnipäev. Ta saab kümneaastaseks. Ettevalmistused käivad täie hooga. Kogu pere toimetab. Jaagup ja Kaspar kaunistavad elutuba. Nad riputavad nööri külge vimpleid ja õhupalle. Isa ja ema tõstavad mööblit ringi. Kõigil on siis rohkem ruumi mängida ja tantsida. Artur sirgeldab rasvakriitidega suurt sünnipäevapilti.

      Köögist tuleb häid lõhnu. See on Teele, kes seal küpsetab. Ta võtab ahjust välja kollase koogipõhja. Nüüd määrib ta sellele vaarikamoosi ja keerab rulli. Küll on isuäratav! Jaagup ja Kaspar tahavad tükikest maitsta. Kook ei ole veel valmis. Teele paneb mikseri tööle ja lööb kausis munakollased vahtu. „Peab vist hommikuni ootama,” kahetseb Jaagup.

      Kaspar pakub vennale karamelli. Jaagup krimpsutab nina. „Parem pool muna kui tühi koor,” arvab Kaspar ja pistab kommi endale põske.

      Isa ja ema ajavad Kaspari ning Jaagupi vaikselt üles. Teele sünnipäev on käes. Tordil on kümme küünalt. Isa käib korraks naabrite pool. Sinna on peidetud Teele kingitus. Ta tuleb tagasi suure korviga. Vahepeal on ka Artur ärganud. Väikemees ronib voodist välja ja poeb emale sülle. Nüüd hiilib kogu pere Teele tuppa. Paistab, et Teele magab veel sügavalt. Ema süütab tordil küünlad. Isa noogutab ja kõik hakkavad üheskoos laulma:

      „Palju õnne, Teele!” hüüab kogu pere. Teki alt ilmub välja Teele sassis pea. Ta kissitab silmi ja naeratab rõõmsalt. Ema, isa, Kaspar, Jaagup ja Artur teevad Teelele kalli-kalli. Siis tõstab isa kingitusekorvi otse voodisse. Korv liigub imelikult. Teele paotab ettevaatlikult kaant ja kilkab vaimustusest. Korvist ronib välja väike kutsikas – pisikene taksikoer. Teele on rõõmust oimetu. Ta igatses ammu endale koera. „Küll on armas!” silitab Kaspar kutsikat. Kõik lapsed tahavad kutsut katsuda. „Auh-auh, auh-auh!” korrutab Artur ja patsutab koera. Kutsikas astub teki peal mõne sammu, komistab ja tatsab edasi. Nüüd jõuab ta juba päris voodi servani. „Stopp!” kohkub Jaagup ja paneb käe ette. Kutsikas nuusutab Jaagupi kätt ning limpsib sõrmi. Lapsed lustivad ja hullavad kutsikaga. Neil on nüüd päris oma koer.

      Sünnipäev

OTT ARDER | ILLUSTRATSIOON TIIA METS

      Tuli tädi, tuli onu,

      tuli väike onupoeg.

      Tuli palju sugulasi,

      oli sünnipäeva aeg.

      Minul endal sünnipäeva

      seekord kahjuks polnud.

      Oli hoopis vanaemal,

      juba kuuekümnes temal!

      Aga minu sünnipäevi

      kõigest kuus on olnud.

      Keda ema rohkem armastab

KERTTU SOANS | ILLUSTRATSIOON KATRIN EHRLICH

      Möödunud on üks aasta. See on olnud nii pikk kui ka lühike. Pikk, sest on palju mahutanud, nagu üks aasta ikka mahutab, ja lühike, sest on ruttu läinud, nagu üks aasta ikka läheb. Valmistutakse Sireli esimeseks sünnipäevaks.

      „Teise lapsega on ikka tunduvalt kergem,” räägib ema. „Inimesed on harjunud, et meil on lapsed, ja keegi ei tunne enam erilist huvi. Kui Olivia sündis, oli esimene aasta, võib-olla isegi kaks esimest kogu aeg üks külaliste voorimine. Üheaastast sünnipäeva pidi mitmes jaos pidama, sest korraga ei mahtunud kõik külalised tuppa ära. Nüüd on lihtne, tuleb vanaema ja võib-olla veel üks-kaks inimest. Onju?”

      „See on mõnus jah,” vastab isa, kes oma СКАЧАТЬ