Valitud värsid. Ernst Enno

Чтение книги онлайн.

      Kui uinusid, kui uinusid, siis algas öö

      Ja manalasse vaibus vabadus;

      Siin-sääl öö hõlmas mõni unistus

      Ja ahelad, nii elu vikerline vöö.

      Nii raske, raske aina musta muret kanda,

      Nii kõike ikka ainult pisarasse panda

      Ja emapiimast igatsusi imeda,

      Neist kõrvast kõrva sõpradele sosista -

      Ja kütke siin ja kütke sääl

      Ja laane taga nutuhääl

      Ning ümber kalmud, ümber maa

      Ja talu lüngas taluga,

      Et mustendades oodata.

      Kui kaua, kaua puhkad, armas, ikka veel?

      Näe, ärkliaknas kuskil näha tuld,

      Sääl kõrval teine, kolmas särab nagu kuld:

      Noor elu vaeva rannast kodu poole teel.

      Ja kevade on väljas, tungib kõige põue -

      Nii sammume kõik oma õnne õue,

      Sest magus vili kasvab oma vao sees,

      Sest kosub naine, kosub jälle iga mees -

      Ja valgus siin ja valgus sääl

      Ja laane taga piduhääl,

      Ja ümber talud, ümber maa,

      Et sätendades valvata.

      Kui ilus, ilus oled, Tartu, valgel ööl!

      Ju toome okstes näha õitelund -

      See on su kroonimise vaimutund -

      O õnnelik, kes iial kodus oli tööl,

      Võis juua hinge põhjaööde kulda,

      Võis surmas suudelda veel kodumulda,

      Ja tunda, kuidas langeb kivist kild,

      Kuis valmib oma hingekodu sild -

      Ja valgus siin ja valgus sääl,

      Ja sügav sõna keele pääl,

      Ja ümber põllud, ümber maa,

      Et kõik nii hää on vaadata

      Ja naeratades elada.