Üle piiri. Legendid MicroLinkist ja microlinklastest. Reet Neemoja

Чтение книги онлайн.

      Algul asus MicroLinki tuba Sakala 19 maja teisel korrusel. Enne remonti oli sinna üles viiv trepp väga kahtlane: üks tala alt ära, asemele oli pandud suvaline kaigas. Kardeti, et kui tuleb mõni raskem klient, võib juhtuda piinlik seik, et ta kukub sealt läbi – firmale paha PR. Aga läks õnneks. Trepp küll kääksus, ent pidas alati vastu.

      Kui esimeselt korruselt teisele viiv keerdtrepp oli veel tegemata ja all käisid ehitustööd, lükkas Ingrid Eha kord kogemata trepiaugust jalaga kirve alla. See kukkus ehitusmeeste hulka. Meestel polnud õnneks häda midagi, ent Ingrid pidi küll suhkruvett jooma. Hiljem sai ta oma “karistuse” kätte: teisel korrusel kõndides kukkus tema nina ees lamp laest alla.

      Enne, kui MicroLink tuli Sakala tänavale, oli maja esimesel korrusel olnud kübaratöökoda ja nii käisid vanadaamid ikka aeg-ajalt arvutipoest kübaraid otsimas. Aga kas teisel korrusel oli kunagi olnud lõbumaja, ei oska öelda. Igatahes jäi MicroLinki töötajatele vahel mulje, et endised püsikliendid käisid seda otsimas. Vastuse peale, et siin on arvutipood, sosistasid mehed vaikselt, et jaa-jaa, aga üleval, teisel korrusel…

      Maja tõstmine

      Algul oli Sakala tänava keldri ja esimese korruse vahel puust vahelagi, mille asemele oli vaja valada betoonist lagi. Leiti siis Lasnamäelt mingid mehed, kes ütlesid: “Net problem, me teeme.” Microlinklased teatasid: “Vaadake, meil on üks probleem – meil käib siin äri IGA PÄEV hommikul kella kaheksast õhtul kuueni ja me ei saa ühtegi päeva pausi teha, ka nädalavahetustel mitte.”

      Samal ajal, kui majas peeti kellegi töölt lahkumise pidu, püüti hoone teisest otsast vundamenti sirgeks ajada. Maja nurk tõsteti tungraudadega üles ja olemasolev vundament võeti alt ära. Kui peo algul oli kaminasaali nurgas sentimeetrine pragu, siis peo lõpus juba 7–8sentimeetrine – läbi selle sai käe õue pista. Aga keegi ei lasknud ennast eriti häirida, et peo ajal maja ümbert ära laguneb.

      Keldri lage valati nii, et töömehed tõstsid maja ühe nurga kaupa üles, üleval käis samal ajal töö. Ühel hetkel mehed tulid ja ütlesid: “Nüüd on selline värk, et me tõstame viimase nurga üles. Minge korraks välja, umbes veerand tunniks.” MicroLinki töötajad seisid siis jaanuarikülmaga väljas ja vaatasid, kas maja jääb ikka püsima. Jäi küll. See põrand kannab siiamaani.

      MicroLink Süsteemide töötajad Sakala 17 kontoris üheksakümnendatel.

      Pood oli lahti kella järgi

      Meenutab Martin P. Rinne

      Ükskord “õnnestus” Sakala 19 maja poe lahtioleku ajal põlema panna. Meil oli gaasikatlamaja, mille seinad olid tuleohutuse pärast seestpoolt plekiga vooderdatud. Heiki läks sinna kahjuritõrjet tegema, aga katlamaja töötas ning tagajärjeks olid tulelondid, mis läksid kohe pleki taha ja seina sisse… puumaja ju!

      Sein hakkas vaikselt põlema. Proovisime pleki vahelt vett sisse valada, aga see ei mõjunud. Siis tuli meelde, et ühel kliendil ja tuttaval on ventilatsioonitööde firma – kindlasti on tal plekilõikamise vahendid autos kaasas. Kutsusime ta kohale, ise proovisime seni kustutada. Tegime esimesel korrusel kõik aknad lahti, et suurem suits välja saada, aga seda aina imbus juurde. Mehed jooksid ämbritega edasi-tagasi.

      Parasjagu proovis üks klient leti taga olevat Sirtsu (Sirje Sammelselga) ära rääkida, et see tuleks temaga kuhugi reisile, laskmata end häirida Sirtsu selja tagant ruumidest akna poole looklevast suitsulondist. Jah, olid sellised ajad, et pood tehti lahti ja pandi kinni kella järgi, mitte selle järgi, kas maja põleb või mitte.

      Pomm MicroLinkis

      Meenutab Heiki Tulk

      Kunagi sai MicroLink BB Summerilt – oli selline arvutimeeste üritus – auhinnaks pommi maketi. See oli väga tõetruu: rohelise jõupaberi sees peenikesed СКАЧАТЬ