Kaotaja. Mikk Pärnits
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kaotaja - Mikk Pärnits страница 4
Название: Kaotaja
Автор: Mikk Pärnits
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Триллеры
isbn: 9789949391608
isbn:
Raamatukogu oli kinni, sealsetel arvutitel Windows98. Mu tuttavad ei tahtnud mind oma kodudesse lubada ja sõpru mul ei olnud. Samas, kellele seda internetindust ikka vaja oli, kui mul leidus… telefoniraamat! Sikutasin selle lauajala alt välja, lehed rebenesid. Suva. Luudens, Luudens… Nime ei olnud, firmade alt leidsin Marten Luudensi nimelise jäätmekäitlusfirma aadressi. „Sinu prügi on meie kuld”. Hea lause! Olin kullast tehtud. Nutsin tol ööl oma kontoris ja pisarad helkisid neoonvalguse käes nagu kastehein kuuvalgel.
Pärast koristaja veel nägi ja vaatas minust läbi. Polnud õige, et minu nüüdses eluperioodis oli ta inimene, kellega paratamatult kõige enam aega koos veetsin. Armumured tuli aga eemale tõugata brutaalselt ja totaalselt. Minu kontori asukohta külastasid liiga tihedasti pätid ja valetajad, nii et pidin sekretär-klaasipuhuja ise üles otsima. Tal oli veel raha, mida ma ehk lüpsta saanuks. Te ei tea, milleni tühi kõht ja madal eneseväärikus inimese ajada võib! Te. Ei. Tea.
9. Inetu tõde
„Kuidas te mu leidsite?”
Seisin ülbelt ukse peal, jope katkist õmblust varjates ja muhelesin.
„Pole tähtis, kuidas (telefoniraamatust),” vastasin laisalt. Jäme ots oli minu käes. Mina üllatasin teda. Pean tunnistama, et unistasin ikka veel vägistamisest ja röövimisest, sest see oleks juhtumi kinni pannud. Korrumpeerun esimesel võimalusel, olen lima.
„Te ei tea, millesse te end mässinud olete.”
„Kiisuke, ära turtsu.”
„Tulite etteteatamata mu töökohta. Miks te telefon välja lülitati?”
„Ma ei maksnud arveid. Mul on suva.”
„Ma andsin teile raha ette.”
„Otsas.”
„Riideid te küll uusi ei ostnud, ikka samad kaltsud seljas.”
„Maskeering. Olen viimased kaheksa kuud proovinud kodutute alkohoolikute seltskonda sulanduda.”
„Miks?”
„Kas alati peab mingi põhjus olema?”
„Te olete vastik.”
„Mis teie ettekäändeks on? Kes need tätoveeritud vangid mu kontoris olid? Nad ei saa niimoodi kunagi tööle. Nad väänasid mu kätt.”
„See, et kellelgi on tätoveeringud, ei tähenda, et nad on vangid.”
„Nad ütlesid, et on eksvangid.”
„Ma olen eksvang.”
„Ei ole.”
„Täpselt nii.”
Õlg oli ära suremas. Mõtlesin koristajamutile. Peaks keppima.
„Teeme nii, et ma annan teile veel kakssada eurot ja te lähete ära.”
„Hoho, alles maksite Luudensi otsimise eest ja nüüd tahate minust lahti saada.”
„Kes ei tahaks teist lahti saada? Olin hull, et teilt abi otsisin.”
„Te oletegi hull, te olete mulle terve see aeg valetanud ja seega oma raha raisanud.”
„Mul on see õigus.”
„Jumalaga!”
Lõin ukse enda järel kinni, jopest turritas vatti. Lootsin, et ta oli mu väikest näitemängu uskuma jäänud. Nüüd tuli vaid oodata tema tööpäeva lõpuni ja vaadata, kes ta tegelikult on, sest see polnud too naine, kes paar päeva tagasi minu kabinetti marssis ja palus Jumalat leida. Tegu oli petturiga.
9. Kõik valetavad
Ma ei tahtnud rohkem peksa saada, lasin seega linnast jalga. Tegin nii: sahtlid tõmbasin välja ja viskasin maha. Toolilt lõin jala küljest ja riidenagi kangutasin viltu. Laamendasin isu täis ja vaatasin higistades oma kätetööd, siis panin munni püksi tagasi ning lahkusin kärmelt sündmuskohalt. Kui need vangid mind nüüd otsima tulid, võis neile jääda mulje, et minuga on juba midagi hirmsat juhtunud ja nende motivatsioon ise midagi hirmsat teha kahaneb.
Ja suva see sekretär oma saladustega. Soovisin talle õnne ja vähi moodi haiguseid ning istusin järgmisele bussile linnast välja. Koha nime ei avaldaks, see teeks vaid nende mainele kahju. Spordikotis olid konservid ja tikud, isegi konserviavaja. Olin valmis pagulaseluks. Matkisin endiselt edukalt kodutu moodi töötut kolli ja kui ma maksin bussipileti eest, kasutasin vaid paberraha. Ma pole vaene!
Panustasin bussijuhi juhmusele, et ta mind mõne müütilise kadunud kuningriigi printsina ei tuvastaks.
Aabeli suvila oli puhtalt korruptsioonirahade peale ehitatud. Ei oska öelda, kas ta tegi maailmas rohkem kurja sõiduõpetajana ARK-is või liikluspolitseinikuna maanteedel. Signa oli peal, koodiks nagu ikka vana hea 1-1-2. Võti oli mati all, koos padruniga. Aabelile meeldisid sellised hoiatused-meeldetuletused. Siit ei osanud mind keegi otsida!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.