Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender. Margit Aedla

Чтение книги онлайн.

       Miks tekib päikesepõletus?

      Juba jaanuari lõpus võib päike olla mõnikord nii tugev, et kütab okkad või lehed soojaks ning nende pind hakkab auruma. Kuna juurte kaudu ei tule külmunud pinnasest vett asemele, siis okkad/lehed kuivavad ja kevadel on igihaljas taim pruunilaiguline või lausa surnuks kõrbenud.

      Varjutuskangas kaitseb taime ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi.

       Potipuud pärast pühi

      Kui aastalõpu pidustused on läbi, aga õues on külmakraadid, siis ära potipuud kohe välja tõsta. Järsk üleminek tekitab šoki, kuna soojas olles on puu elutegevus hoogustunud. Üleminek ühest keskkonnast teise olgu sujuv. Toast välja viimine on hulga raskem katsumus kui väljast sisse toomine.

      Pärast pühi vii potipuu valgusküllasele jahedale (5-10 °C) verandale, kütmata tuppa või garaaži. Kelder ei sobi, sest seal on pime ning lisaks võid sa puu sinna unustadagi ja ta sureb janusse.

      Potipuu võib olla jahedas valges ruumis vabalt kevadeni, kuni suuremate öökülmade möödumiseni. Tavaliselt saabub selline aeg aprillis-mais.

      Kui jaanuari algus on aga pehme, plusskraadidega ilm ja maa on sula, võid poti kaevata mulla sisse ning kevadel puukese juba korralikult õigesse kohta ümber istutada.

       Talihali istuta kevadel peenrasse

      Ära viska jõuluseades kasutatud lamavat talihalja (Gaultheria procumbens) pärast aastavahetuse pidustusi prügikasti, sest temast saab turbapeenrale toreda igihalja „pohlalehelise” pinnakatte. Lamav talihali on külmakindel ega karda meie talve.

      Madal (10–15 cm) põõsake laieneb võsunditega ning levib küllalt kiiresti. Juunis-juulis kattub puhmas pohlaõite moodi roosakate õitega, millest arenevad punased viljad. Tihti on taimel üheaegselt nii õied kui ka marjad.

      Nagu kõik kanarbikulised, vajab talihali happelist pinnast. Istuta ta varjulisse või poolvarjulisse kohta, päikeselisemas paigas kasvavat taime kaitse varakevadise terava päikese eest.

       Alpikann pärast õitsemist

      Alpikann on meil armastatud talvine potitaim. Selleks et ta õitseks kaua ja rikkalikult, leia lillele valgusküllane jahedam koht (15–18 ºC). Kui uued avanenud õied on vanematest kahvatumad ja õievarred kipuvad lühikeseks jääma, on valgust vähe ning appi tuleb võtta taimelamp.

      Kui taim lõpetab õitsemise, kasta teda aina vähem. Kolletuvad lehed tõmba ära nii, et mugulale ei jääks tüügast. Lehtedeta alpikannimugul jäta koos potiga kuiva ja jahedasse kohta 2–3 kuuks puhkama.

      Suveks tõsta alpikannipott rõdule või aeda varjulisse kohta. Kasta ja väeta rikkalikult. Õues olnud alpikann saab tunda ööpäevaseid temperatuurikõikumisi, mis soodustavad õiepungade moodustumist uues kasvutsüklis.

       Miks rododendronid talvel lehti kokku rullivad?

      Kui oled külma ilmaga vaadanud rodopõõsast, siis oled kindlasti märganud, et muidu pringid tumerohelised nahksed lehed on ootamatult norus ja kokkutõmbunud. Mis juhtub?

      Lehtede kokkurullumine on igihaljastele rododendronitele omane kaitsereaktsioon, mis vähendab niiskusekadu. Külmakraadidega on õhk kuiv ning pinnasest vee kättesaamine problemaatiline. Taim võtab ellujäämiseks sisse kaitseasendi. Kui läheb taas sulale, taastab põõsas esialgse oleku. Liigid ja sordid on erisuguse talvekindlusega ning reageerivad külmale ja ka kevadtalvisele päikesele erinevalt. Kindlam on neid varakevadise veekaotuse ja päikesepõletuse eest kaitsta varjutuskangaga. Kui aga lehed rulluvad kokku kasvuperioodil, siis on ilmselt tegemist mingi haigusega.

       Kogu puutuhka

      Ahju või kaminat tuhast puhastades ära viska seda ära, vaid pane kevadeks tallele, sest tuhka saab aias mitmel moel kasutada.

      Puutuhk on looduslik taimekaitsevahend, mis oma leeliselise reaktsiooni tõttu pidurdab jahukaste, hahkhallituse ja teiste seenhaiguste levikut. Puista tuhka mullapinnale ja juba nakatunud taime lehtedele. Tuhast võib teha ka leotise ja sellega taimi pritsida.

      Tikripõõsale kevadsuvel puistatud tuhk aitab lahti saada kollasest karusmarja-lehe-vaablasest jt kahjuritest.

      Puutuhk sobib väetiseks: taimetoitainetest sisaldab see kõige rohkem kaaliumi (lehtpuutuhk kuni 10%), vähemal määral ka naatriumi, boori, vaske, väävlit ja tsinki.

      Kuna tuhas on u 30% kaltsiumiühendeid, saab sellega lubjata aiamulda, et muuta mulla reaktsioon taimekasvuks sobivamaks (vähendada happesust).

      Varakevadel paneb lumele puistatud tuhk selle kiiremini sulama, sest tume kiht kogub endasse päikesesoojust.

       Lõhnatõke aia kaitseks

      Kui jänesed, metskitsed ja põdrad hakkavad aeda rüüsteretki korraldama, tuleb appi võtta ulukitõrjevahend, mille lehk on metsloomadele talumatult vastik ning nad hoiavad noortest viljapuudest ja muudestki töödeldud taimedest kauges kaares eemale.

      Pintselda tüvi ja oksad lahusega üle, taimi võib ka pritsida. Pakendil on kirjas, et tõrjeefekt kestab kuni pool aastat. Siiski on kindlam töödelda loomadele eriti meelepäraseid puu- ja põõsaliike sagedamini.

      Veidi mugavam on kasutada nn svammimeetodit. Selleks varu nõudepesukäsni, keera traadist konksud ja pista need läbi käsnade. Valmista lahus, kasta svammid lahusesse ja pane kaussi nõrguma. Immutatud svammid riputa okste külge umbes kitse ja jänese nina kõrguse vahepeale. Kui loomad hakkavad taas puude vastu huvi tundma, immuta käsnad uuesti.

       Vannita orhideed

      Kõige rohkem hukkub orhideesid seetõttu, et neid kastetakse valesti, tavaliselt liiga palju. Kuidas kastmist õigesti korraldada?

      • Kui võtad orhideepoti kätte ja see on kerge, siis on paras aeg taimele juua anda. Kuna orhideed on istutatud puukoorest jm materjalist tehtud koredasse segusse, saab selle kõige hõlpsamalt niiskeks vannitades.

      • Aseta pott toasooja veega täidetud anumasse, nii et vesi ulatuks veidi üle poti serva. Kuivast substraadist hakkavad veepinnale tõusma õhumullid.

      • Mõne СКАЧАТЬ