Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender. Margit Aedla
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender - Margit Aedla страница 2
Название: Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender
Автор: Margit Aedla
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Сад и Огород
isbn: 9789949696833
isbn:
□ Väga tugeva pakasega kuhja lund peenraroosidele, külmaõrnadele püsikutele ja hilissügisel mulda pandud lillesibulatele. Kui lund pole, kasuta kuiva turvast, kuivi lehti jms.
Hoolitse sulgvõha eest
Vähenõudlik sulgvõhk Zamioculcas zamiifolia on üks väheseid taimi, kes võiks kasvada ükskõik millises kohas. Sulgvõha jäigad lihakad, veidi läikivad lehed on justkui plastist. Taim on pikaealine ja sobib vastupidavuse tõttu hästi ka avalikesse ruumidesse ning kontorisse. Talvist õuetemperatuuri ta meie kliimas küll ei talu, kuid siseruumides lepib varjulise koha, kuiva õhu ja kuiva mullaga. Paremini kasvab ta muidugi mõõdukalt soojas ning üsna valges ruumis.
Sulgvõhk kasvab aeglaselt ja vahel näib, et ta ei vajagi mingit hoolt. Ida-Aafrikast pärit taime on tarvis kasta tagasihoidlikult, aga siiski regulaarselt. Uute varte ilmudes tuleks anda lisatoitaineid. Aeg-ajalt tuleb teda tolmust puhastada ning mõne aasta järel ümber istutada. Vahel harva võib sulgvõhk ka toatingimustes õitseda.
Mida väärtuslikku idandada?
Idanema hakkavates seemnetes peitub tohutu elujõud. Seemnete idandamine ei vaja isegi mitte mulda ega eriti valgust. Kasuta tunnustatult mahedalt kasvatatud või just idandamiseks mõeldud seemneid, sest neid ei ole töödeldud taimekaitsekemikaalidega. Taimi kombineerides saad eri maitse, värvi ja struktuuriga vitamiinilisa.
Kõige lihtsam on idandada nisu, tatart ja munguba. Nisuteri ja toortatart saab osta igast suuremast toidupoest, kus on talutoidu nurgake.
Veel võib idandada lutserni, lambaläätse, salatkressi, hernest, rõigast, redist, aasristikut, läätsi rukolat, sinepit, spargelkapsast, punast peakapsast, lina, sojauba, päevalille ja porrulauku.
Idandamiseks sobivaid seemneid on müügil hea valik ning loomulikult sobivad ka oma aiast kogutud seemned. Kuid ettevaatust tomatiga: tema idandid on mürgised! Peterselli ja tilli ei tasu aga idandada seepärast, et need idanevad väga aeglaselt.
NB! Külvamiseks mõeldud seemned on töödeldud kemikaalidega ega sobi idandamiseks!
Jälgi toataimede lehti
Seda, kui palju vajab mingi toataim valgust, soojust, kastmist ja õhuniiskust, saab üldjoontes teada lehtede järgi. Lehed kõnelevad taime eluviisist tema looduslikul kasvukohal, olgu siis niiskes varjulises vihmametsas või kuivas kuumas kliimas. Seda teadvustades saab paljusid hooldusvigu vältida.
• Tugevad, nahkjad, sageli vahaja kihiga kaetud lehed, nagu kummipuul või tääkliilial, ei vaja suurt õhuniiskust. Selliste lehtedega taimed taluvad ajutist kuiva, vältima peab seisvat vett. Neile sobib päikesepaisteline ja soe (isegi palav), talvel aga jahe koht.
• Lihakate lehtedega sukulentsed taimed, näiteks aaloed ja soomuslehikud, taluvad palavust, kuivust ning kuiva õhku. Seisvat vett tuleb potialusel tingimata vältida. Nad armastavad päikest, ka eredat, kuid talvel tahaksid nad olla jahedas.
• Suured, pehmed ja tavaliselt helerohelised lehed, näiteks sparmannial ja kirinõgesel, osutavad niiske õhu vajadusele. Neid taimi tuleb sageli kasta ja piserdada, hoida aasta ringi soojas ja valges, kuid otsese päikese eest kaitstud kohas.
• Õhukeste, õrnade, mahlakate, sametiste või tugevalt liigestunud lehtedega taimed -näiteks säntpooliad, sõnajalad, lemmaltsad – vajavad samuti suurt õhuniiskust. Hoia neid ühtlaselt niiskes mullas ja piserda sageli. Neile meeldib mõõdukalt soe ning poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht.
• Väikeste, enamasti nõeljate tihedate lehtede taimed, nagu näiteks harilik mürt, lepivad väiksema õhuniiskusega. Tähtis on neid mõõdukalt kasta, et ei tekiks seisvat vett. Suvel meeldib neile soe kuni kuum koht, sest nad on päikeselembesed. Talvel hoia hästi jahedas.
Pööra potti jupikaupa
Pimedatel talvekuudel püüavad toataimed napist päevavalgusest võimalikult palju osa saada. Sellepärast pööravadki nad lehed akna poole ning varredki painduvad valguse suunas kõveraks. Taim kulutab selleks palju energiat.
Kui sa nüüd sellise ühepoolseks muutunud taime 180° ümber keerad, et ka teine pool valgust saaks, võib ta järsust valgustingimuste muutusest tõsiselt ehmatada ja lehed-õienupud maha visata. Pööramise suhtes on eriti tundlikud näiteks bensoeviigipuu, mürt, hibisk ehk toakask ja kameelia.
Rohelist potielanikku võib vormi taastamiseks pöörata vaid väikeste juppide kaupa. Tee seda paari-kolme nädala jooksul, siis on taimel kergem muutusega harjuda.
Pehmete lehtede ja vartega liigid kohanevad kergemini. Mida puitunum ja kõvemate lehtedega on taim, seda aeglasemalt ta muutunud oludele reageerib.
Vajalikud talvekangad
Kui külm läheb krõbedamaks või igihaljad taimed vajavad kaitset põletavate päikesekiirte eest, siis kuluvad ära talvekangad. Hoia neid käepärast, sest Eesti talv on tujukas ja ilm võib lausa üleöö täielikult muutuda.
Pakasekangas on õhukest vatiini meenutav materjal, millega on mugav kaitsta eelkõige ronitaimi: väänroose, õues kasvavaid külmaõrnu viinapuid jms. Ka peenraroosidele ja väiksematele külmaõrnadele puudelepõõsastele on seda hädaolukorra tekkides lihtne peale sättida. Käreda külmaga kulub pakasekangas ära potielupuude kaitsmiseks: mähi kangas ümber anuma, sest muidu külmuvad juured ära.
Pakasekangas muutub vajalikuks alles siis, kui miinuskraade on püsivalt 10–15 või rohkem. Lisaks külmale kaitseb kangas ka jäise tuule eest, mis suurendab märkimisväärselt külma mõju.
NB! Sooja hoiab vaid kuiv kangas, läbivettinud ja ka jäätunud materjalist enam kasu pole. Pakasekangas ei päästa ka siis, kui juured on kaitsmata.
Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest seetõttu paremini. Kui lund ei ole, aga maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla -10 ºC, kata maasikapeenar talvelooriga, et õiepungad ära ei külmuks. Talveloori sisse on hea mässida ka kultuurmustikate külmaõrnu sorte.
Samuti kaitseb talveloor jäise tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu, vaid laseb õhku läbi ning taimed ei jää ummuksisse.
Varjutuskangas on peenest plastribast kootud tumeroheline tihe võrk, mis hajutab päikesekiirgust. Võrgu tekitatud varjus igihaljas võra ei kuumene ega saa päikesepõletusi. Varjutuskangas kaitseb ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada raskeid külmakahjustusi.