Kuidas rännata ilma hirmuta. Tom Valsberg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ laule. Tassisime sõbraga ühest mahajäetud majast enda lõkkeplatsile kaks kiiktooli ja olime tehtud mehed, sest need olid selle metsa ainukesed, milles lebotades sai õhtuti kitarri mängida. Korra nädalas käisin matkakotiga apelsiniraksus ja tegin hommikusöögiks iga päev värsket mahla. Olin peenike nagu Jeesus ja ärkasin igal hommikul jääkülma kose all mägiorus, kuhu ei jõudnud mitte ükski telefoni- ega muu signaal ning see andis ajule rohkem ruumi lihtsalt olla. Esimest korda elus olin tõeliselt õnnelik.

       Kohtusin paljude inimestega, kes olid tulnud paarinädalasele reisile ning Beneficiosse jõudes jäänud sinna mitmeks kuuks või isegi aastateks, ja ka minul tekkis tunne, et äkki ma jäängi siia metsa elama. Appi! Mul tekkis tõepoolest selline tunne, et ei pea kunagi Eestisse tagasi minema, kui ma ei taha. See polegi eluohtlik! Ma võin jätta kõik ja elada sellist elu, nagu mulle meeldib! Siis toimus minus midagi erakordset, ma tundsin, kuidas kõik köidikud, nöörid, konksud ja igatsus, mis olid sidunud mind Eesti, perekonna, vanade mustritega, lõigati läbi ja minu elu sai uue kvaliteedi. Elasin selles tundes vähemalt ligi kuu aega ja selle sama rahu tundega ka lahkusin, sest ühel päeval tundus, et nüüd on aeg minna.

       Sellest ajast peale tean ma vähemalt ühte võimsat hirmudest vabanemise tehnikat, mis kindlasti töötab ja mille mõju kunagi ei taandu. Ütlen sõpradele: „Minge reisima ja tulge tagasi alles siis, kui tagasi ei PEA tulema. Mitte siis, kui keegi tahab, et te tuleksite. Mitte selle pärast, et Eesti igatsus on väga suur. Ka mitte selle pärast, et raha saab otsa, sest raha on võimalik alati jooksvalt luua. See kõik möödub ja tagasi on parim tulla siis, kui saad tulla sisemise rahuga. Tulla siis, kui see kõik, mis muidu tagasi turvalisusse kiskus, on lahtunud ja Sa tunned end tervikuna, sõltumatuna. Kogemata ise sellise harjutuse läbi teinuna tunnen ma end igal pool vabana ja võin sõita omal valikul ükskõik millisesse maailma otsa, tundmata igatsust, sest ma tean, et Eesti on alati minu kodu ja ta on alati seal kusagil olemas. Ka sõbrad on olemas. Ka pere on olemas.”

       Loo moraal: minu tõeline kodu on seal, kus on minu süda, ja see on mul alati kaasas.

       Beneficios tekkis laul Rastamees Marcost ja sealsest elust.

      Beneficio La la la la

      Ma tundsin ühte meest pika habemega

      ta elas keset metsa oma lastega

      ja lapsed jooksid ringi palja tilliga

      ja nende järel jooksis vana ise ka

      lalalalala nii laulis ta

      Ja igal õhtul tuli ta kitarrega

      suurde telki mängima

      kuid enne pani vesipiibu põlema

      ja saatis selle käima suure ringiga

      ja vesi pani inimesed laulema

      ja vesi pani inimesed lendama

      lae alla lalalalala

      ja nende hulgas mina ka

      Siis ühel päeval läksin talle külla ma

      oma sõbra Yamaha kitarrega

      ja palusin kas sa õpetaks mind mängima

      seda laulu mida kõik juba oskavad

      ta vastas mulle suure naeratusega

      et poiss sa hakka lihtsalt mängima

      kui tahad siis see nanana

      kui tahad siis tee papapa

      nüüd olen juba väga kaugel ma

      kuid tema ikka metsas oma lastega

      ja lapsed ikka palja tilliga

      ja nende järel jookseb vana ise ka

      Umbes kuu aega enne seda, kui hakkasin seda raamatut kirjutama, avastasin Bali saarel enda jaoks jälle varahommikud. Otsustasin loobuda oma mugavast unetsoonist ja ärkasin iga päev kell kuus. Sõitsin rolleriga salaranda jõe äärde, kus ujusin külmas ja värskes mägijões, närisin kuivatatud kakaoube, mis andsid piisavalt energiat, ja sain palju uusi ideid lihtsalt loodust ning imeilusaid riisipõlde vaadates.

      Kirjutasin seal jõe ääres ka mitu uut laulu, millest üks on siin.

      Mangustiinid ei olegi ahvid

      mulle meeldib magada kaua aga hommikud meeldivad rohkemgi veel vanaisa pikutab hauas nii nagu ta ütles mullas laiselda jõuab ta veel inimene on imelik isend ta ise on ilus kuid usub et kole pole raha ja aega ja armu nii ongi ta kõik see mida tal pole ärka ja ärkvel ka uinu ärka ja ärkvel ka ärka märka kui usud nii ongi märka, valgus tunneli lõpus ei tähenda lähenevat rongi mangustiinid ei olegi ahvid ma sõin neid just ära mitukend tükki kui sa koguaeg kodumaal sahmid ei näe sa kui jumal teeb jõeääres kükki Eckhart Tollel on sallidest savi kuid alati laenaks sulle ta salli hullumeelsusest terveks end ravi ja millal sa tegid viimati kukerpalli? Ja millal sa viimati südamest nutsid? Ja millal sa vaatasid päikesetõusu? Ja millal sa viisid pruudile lilli? Ja millal sa korjasid suvilast tilli? Ja millal said aru et sa polegi üksi? Ja millal sa naersid et piss püksis? Ah eelmises elus võib-olla. mulle meeldib kiiresti sõita aga autoga saab ju kiiresti niigi nii lihtne on olla kui võita aga lihtsalt olla on võitmatu olla jaanuar 2012, Bali saar, Indoneesia

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQ СКАЧАТЬ