Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide. Koostanud: Paul Rummo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo страница 3
Название: Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide
Автор: Koostanud: Paul Rummo
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Языкознание
isbn: 9789949677634
isbn:
581
Sisukord
1930. aasta ... 583
1931. aasta ... 662
1932. aasta ... 709
1933. aasta ... 769
1934. aasta ... 834
1935. aasta ... 890
1936. aasta ... 949
1937. aasta ... 990
1938. aasta ... 1023
1939. aasta ... 1068
1940. aasta ... 1113
Marin Laak. Teekonnad enne ööd
Järelsõna J. Semperi ja J. Vares-Barbaruse kirjavahetusele ... 1117
Isikunimede register ... 1145
1. köide:
Eessõna
1911.–1929. aasta
583
1930
343. Semper Barbarusele
Tartu, 10. jaanuar 1930
10. I. 30.
Armas Barbarus,
Kõigepäält sydamlik ja sõbralik käepigistus synnipäevaks! Yhed pool-purjus tervitused – Visna synnipäeva pidamiselt – oled vist ammu kätte saand meilt kõigilt. Elame yldse synnipäevade tähe all – Gailitil oli alles eile. Vananeme, tähendab. Aga ärgu noorurid seepärast oma nina tõstku ja terves falangis kadu kuulutagu keskureile (Orbiidis, Pvlehes ja mujal terve see annikund,1335 kes mõni aasta passi järele meist noorem on). Noor põlv, kes meid kord vääriliselt murrab teissuguse elutundmisega, istub praegu alles aabitsa taga. Nood teised aga, kes end laiutavad uue generatsioonina, on epigoonid, muud midagi. Uut ideoloogiat peavad nad alles suurte pingutustega otsima ja sellele jahti pidama. Kuid jät-kem päevakysimused ja poleemika. Vanaduse kohta aga meeldib mulle prantslaste vaade, et juubelit ei tule pidada enne 80-t eluaastat, siis on see 100-aastase synnipäeva eelproov. Meil aga tahetakse 40-aastaseile juba matusekõnesid pidada. Kuid mulle näib – siit kynniselt alles algab elu. Siit alles selgub, et „maailm on lahti“.
Mis minusse, siis olen „Loominguga“ askeldamas, nagu ise võid arvata. Ja see riisub peaaegu kogu aja. Ajakirja ei saa siiski sellaseks, nagu ise tahaks. Oled kõigega seotud: otsustega, šriftiga, formaadiga, paberiga, kaastöö laadiga. Katsun siiski ajakirja pisut elustada, alates 2-sest nrist, kuna esimene nr. suurelt koosneb juba enne mind laotud materjalist. Veebr.nr. peaks ilmuma erilise raamatunädala nrina. Kui Sulle midagi sõna „raamat“ või „raamatunädal“ inspireerib, ole hää, pane kirja ja saada tulema. Pääle kõige muu tahan sesse nri paigutada ka yhe ankeedi tulemused kirjanikele, mille ligemail päivil, kui hinge saan tõmmata, kõigile laiali saadan. Ringkysimuse teem pole mul veel
1335 Annikund – omaaegne lööksõnaline nimetus EÜS Veljesto koguteose „Dünamis“ ja Kirjandusliku Orbiidi ümber koondunud literaatide kohta – neist üks aktiivsemaid oli August Anni (hiljem Annist).
584
Johannes Semperi käekirja näidis. EKM EKLA, f 92, m 276: 6, l 16
585
kindel, aga arvan, et raamatunädalaga yhenduses see peaks puuduta-ma kirjanikkude lemmikraamatuid või midagi sellesarnast. Katsun nii palju kui suudan, ajakirjale pisut enam elutossu sisse puhuda. Sinu luu-letised panen kõik jaan.nri. Oleks hää, kui Sa edaspidi meeles peaksid ka välisinformatsiooni jne.
Nyyd selgivad mulle vähehaaval ka telgitagused.1336 Sääl on palju, mis päevavalgust pelgab. Eriti avansid, mis yle poole miljoni tõusnud. Pääle selle on veel teisi asju mujal „kapitalide“ ligisuses, kus asjaosali-sed rahadega ymberkäimises mitte halvemini pole peninukitsend. Aga pole lusti mustusse käsi pista.
Vana aasta õhtu omapoolsel pilgaril tundsime teid eriti puudu ole-vat. Kas viibisite Pärnus?
Ilmad, nagu näed, on lõunamaalised. Loodame, et Golfström on oma soojusejoaga eksind ja et tuleval aastal võime apelsiiniteri mulda pista idanema. Idanegu kõigiti ka Sinu apelsiiniterad!
Asmkond.
[Kirjandusmuuseumis asub käesoleva kirja esialgne variant lõpetatud, terviklikul kujul. Variandi sõ-nastus on hoopis erinev ja selles on ka olulisi ning ulatuslikumaid sisulisi erinevusi. Variandi asukoht EKM EKLA, f 188, m 2: 5.]
10. I. 30
Armas Barbarus
Luba kõigepäält sydamest kätt pigistada oma 40.-ks ilma saamise aastapäevaks! Ma olen mõelnud ja skeptiliselt pääd raputand, kui 40.-ks aastaks juba juubeleid, see on matuste eelproove, tehakse, et noor kultuur vananeb vist kiiresti. Prantslased, vana traditsiooni-rah-vas, ei kõssanudki kui A. Gide 60.-aastaseks sai, sakslased juubel-dasid aga teda väga laialt. Thibaudet1337 lausub, et prantslased enne 80-t aastat ei mõtle juubelile. Ja nii see peakski õieti olema. Meil aga on nähtavasti Soomest nakand – annikunna kaudu – idee mingist uuest generatsioonist, mis juba olemas on, millel oma „Orbiit“ ja sõnakandjad on (Pvlehes v. hiljutist Looritsa artiklit ja Tridensi oma.)
1336 S.o Loomingu toimetamise vead eelmise toimetaja, Jaan Kärneri ajal.
1337 Albert Thibaudet (1874–1936), prantsuse kirjanduskriitik, ajakirja Nouvelle Revue Française kaastööline.
586
Ja on noorureid, kes minust ainult yhe raskejalgsuse vaheaja noorem on (Vallak) või pisut koguni vanem (H. Adamson), kuid kes siiski nooruri-teadvust täis on ja meeleldi liituvad selle uue generatsiooni tõusu ideoloogiaga, СКАЧАТЬ