Teekond Pärsiasse. Moritz von Kotzebue

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ neid aga vaid üksuste ekspeditsioonidega, kes mägedesse tungivad, nende majasid purustavad, nende karja ära ajavad, ja muu säärasega. Siis on nad liiga arad selleks, et oma majasid kaitsta, ja põgenevad mägedesse, paluvad armu, annavad pantvange, tõotavad kõike ega pea ühtki antud sõna. Muhameedlik valitsus keelab neil end katku eest mingite abinõudega kaitsta, nende arvates on katk taevast saadetud ja nad surevad suures resignatsioonis. Eksisteerib veel selline kenake väike­rahvas, kes ületab vooruste poolest kabardiine, tšerkesse ja üldse kõiki mägirahvaid: need on tšetšeenid, kes elavad Kaukasuse mäestiku läbipääsmatus osas ja külvavad rahutust just meie sõjateele. Nad olid muidu kabardiinide vasallid, nüüd vaba rahvas, kes ületab röövlivooruste poolest suurelt oma kunagisi isandaid.

Praegust Kaukaasia liini ülemjuhatajat kindral Delpozzot11, seitsmekümneaastast rauka, tabas mõne aasta eest õnnetus tšetšeenide kätte vangi langeda. Ketid käte ja jalgade ning öösel ka kaela ümber – see oli esimene tervitus. Mida rikkamaks nad kedagi peavad, seda rohkem nad teda piinavad, annavad talle kirjutusvahendid, et nad Vene valitsusele kirjutaksid, ja usuvad, et saavad niiviisi rohkem raha. Lihtsad venelased, kes nende kätte vangi satuvad, on palju õnnelikumad; neil lastakse vabalt ringi käia ja sunnitakse vaid tööd tegema. Vaatamata vägivallale, mida nad kindral Delpozzo puhul endale lubasid, hindasid nad siiski tema vanust ja tema auastet, kui nad ta mingis suures tülis endale vahekohtunikuks valisid ning tema otsust vastuvaidlematult täitsid. Kui pärast mitut õnnetut kuud kindral lõpuks välja lunastati, ütlesid nad talle: „Papinka (isake), andesta meile, et me sind halvasti kohtlesime!” Aga lasid tal veel kenakese summa kettide mahavõtmise eest maksta! Sellest vangivõtmisest ei saanud nad suurt kasu, kuna neilt võeti ära suur hulk loomi, kelle nad olid ettevaatamatult liiga kaugele orgu niidule ajanud; kogu kari langes venelaste kätte ja müüdi avalikult, saadud raha eest aga osteti kindral välja. Kaugelt õnnetum oli major Svetsov; tema pidi poolteist aastat vangis istuma ja vabastati alles ülemjuhataja erilise vahelesegamise tulemusena. Tõepoolest on kindral Jermolovi surematule kuulsusele kaasa aidanud see, et ta nii lühikese ajaga oskas tarvitusele võtta abinõusid, mis selle taltsutamatu rahva kui mitte kuulekusele, siis vähemalt niikaugele viis, et nad tahtsid pantvange anda ja vähemalt tõotasid end rahumeelselt ülal pidada. Sõjatee on sellest ajast peale ka palju rahulikum.

Severnoje postijaamas, umbes poolel teel Stavropolist Georgijevskisse, võib esimest korda silmata Kaukasuse mäestiku majesteetlikku ahelikku. Need kohutavad massid, mis uskumatus korratuses kuhjuvad kuni pilvedeni ja mille lumised tipud mängivad erinevates värvides, pakuvad imposantset ja hirmuäratavat vaatepilti. Elbrus ja Kazbek12 on selle ahela mõlemas otsas nagu võimsate vahimeeste paar. Ma olen näinud Tenerife tippu, mis pakub kaunist vaatepilti oma täieliku isoleerituse ja oma suhkrupeaga, aga see pole kuidagi nende mõlemaga võrreldav. Mäestikuelanikud teavad üht kohta, nende hinnangul poolel teel üles, kust ei saa läbi minna, ilma et karm tuul ränduri kohe tapaks; isegi linnud langevad maha, kui nad üle selle sfääri lennata söandavad. Surnute hingi pidavat seal täiesti selgesti oigamas kuuldama! Kui aga tõsiselt rääkida, siis selles miilipikkuste graniitkuristikega ümbritsetud kohutavas kõrguses võib kindlasti olla tõmbetuult, millele ükski inimene ei suuda vastu panna.

      20. septembril jõudsime Georgijevskisse, kus ma tutvusin kindral Delpozzoga. Mõne päeva pärast jõudis kohale ka saadik ning üllatas tema vastuvõtuks kogunenud autoriteete äkitselt, kui ta lihtsas postitõllas täiesti üksi ette sõitis ning ootavate härrade kannatamatutele küsimustele, kui kaugel kindral Jermolov veel on, ühe lausega vastas: „Siin ta on!”

      1 Parun Friedrich Nikolai Georg von Korff (барон Фёдор Карлович Корф, 1773–1823) – Vene sõjaväelane, kindralleitnant ja kindraladjutant. Määrati 09.04.1816 2. reserv-ratsaväekorpuse ülemaks. Osales Preussisch-Eylau, Vitebski, Smolenski, Borodino, Tarutino, Malojaroslavetsi, Krasnõi, Baut­zeni, Katzbachi ja Leipzigi lahingutes. Püha Aleksander Nevski, teemantidega Püha Anna I järgu, Püha Vladimiri II järgu, Püha Georgi III ja IV järgu ning teemantidega kuldmõõga kavaler. Siin ja edaspidi tõlkija märkused, kui ei ole märgitud teisiti.

      2 Martin Harting (Мартын (Мартин) Николаевич Гартинг, 1785–1824) – Hollandi päritolu Vene sõjaväelane, kindralmajor. Määrati 1815 1. armee kindralkortermeistriks. Püha Anna I järgu, Püha Vladimiri III järgu ja Püha Georgi IV järgu ordenite ning kuldmõõga kavaler.

      3 Tõenäoliselt George Hermann (Jegor) von Howen (1789–1868) – Vene sõjaväelane, polkovnik. Hiljem rahandusministeeriumi ametnik ja Tallinna tolli direktor.

      4 Vürst Pjotr Volkonski (cветлейший князь Пётр Михайлович Вол­конский, 1776–1852) – Vene sõjaväelane, kindralfeldmarssal (1850), keiserliku õukonna ja udellide minister (1826–1852). Osales koalitsioonisõdades Napoleoni vastu. 1813–1823 Keiserliku Kõrguse Peastaabi ülem, 1816–1823 ka Sõjalis-topograafilise büroo direktor. Briljantidega Püha Andreas Esmakutsutu, Püha Georgi III järgu ja kõigi teiste Vene ordenite kavaler.

      5 Friedrich Theodor von Schubert (Фёдор Иванович Шуберт, 1758–1825) – Saksa päritolu Vene matemaatik, astronoom ja geodeet. Tegelik riiginõunik, Püha Vladimiri III järgu ja Püha Anna II järgu ordenite kavaler.

      6 August Julius von Kotzebue (1799–1876) – Vene sõjaväelane, kindralmajor. Püha Georgi IV järgu ordeni kavaler.

      7 Krahv Paul Demetrius von Kotzebue (1801–1884) – Vene sõjaväelane, jalaväekindral. Kindraladjutant, Riiginõukogu liige. 1862–1870 Novorossija ja Bessaraabia, 1874–1880 Poola kindralkuberner. Osales Kaukaasia sõjakäikudel, Vene–Pärsia (1826–1828) ja Vene–Türgi (1828–1829) sõjas, 1831 Poola ülestõusu mahasurumisel ning Krimmi sõjas. Briljantidega Püha Andreas Esmakutsutu, Püha Vladimiri, Püha Anna II järgu ja Püha Georgi III ja IV järgu ordenite ning briljantidega kuldmõõga kavaler.

      8 Tõenäoliselt Paul Ludwig Johann von Rennenkampff (1789–1869), kindralmajor.

      9 Aleksei Jermolov (Алексей Петрович Ермолов, 1777–1861) – Vene sõjaväelane, jalaväekindral (1818), suurtükiväekindral (1837). Osales Poola ülestõusu mahasurumises (1794), Vene–Pärsia sõdades (1796 ja 1826–1828), Kaukaasia sõjakäikudel ning koalitsioonisõdades Napoleoni vastu. Mainitud „suurtükiväe ime” toimus Preussisch-Eylau lahingus, kui Jermolovi ratsasuurtükiväe kompanii tuli peatas vaenlase pealetungi ja päästis sellega Vene armee. Püha Andreas Esmakutsutu, Valge Kotka, teemantidega Püha Aleksander Nevski, Püha Vladimiri I järgu, Püha Anna I järgu, Püha Georgi II, III ja IV järgu ning teemantidega kuldmõõga kavaler.

      10 Thbilisi.

      11 Ivan Delpozzo (Иван Петрович Дельпоццо, 1739–1821) – Toskaana päritolu Vene sõjaväelane, kindralmajor. Üks esimesi Kaukaasia vallutamise juhte. Vangi sattus ta küll aastal 1802 polkovnikuna ja aasta hiljem lunastas vürst Tsitsianov ta sealt 8400 rubla eest välja.

      СКАЧАТЬ