Vikerkaar 4 2020. 4 2020

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ka täis peaga

      tüdrukud, mis te teete siin, miks te lamate õpetajate wc-s

      me puhkame siin veidi oleme väsinud

      elu polnud veel alanud

      (nüüd on?)

      me olime siis juba väsinud

      oleme alati nii kuradi väsinud

      üks päev ma tulen su juurde

      mul on marker sulejopetaskus

      tahan igat su kortsu

      veel tugevamaks

      sisse joonida soonida sisse

      olemasoleva

      joonistada üle äärte ütle

      kui laialivalguv peab olema maailm

      et sealt ei saaks enam ühtki tükki krabada

      lähme lamame jälle tavakooli peldikupõrandal

      ma tean küll, mis teiesugustest tüdrukutest saab

      ütleb mingi leho

      meile kümmekond aastat tagasi

      järjekordne elus pettunud vanamees

      pahandab kahe põhikooli noore

      liigambitsioonika liigedvistava liigsilmapaistva

      plika peale

      teadsajee leho-lehoke

      ükspäev me tuleme jämedate-joonte-munnidega näol

      seda sa ette ei kujutanud

      mis

      ühiskonnale kahjulikud elemendid

      liiga kõrgelt haritud juba enne

      tavakooli astumist

      sad suicide räpparid

      rõõmsamad kui kunagi varem

      sa ei teadnud leho

      mis meist saab

      ükski leho ei tule meile midagi ütlema

      ei siis ega praegu

      me ise ka ei tea veel

      mis meist saab

      aga selle räpi teeme ära

      kuid sina seda laulu ei kuule

      seda meloodiat sa ära ei tunne

      oleme juba teel leho

      lõikame su selle kõrva maha

      ***

      istuma jäänud poisi ema

      hääles raev ja meeleheide

      millegipärast

      helistas ta alati mulle

      et küsida koduste tükkide kohta

      jah

      rääkigu ma mis tahes

      kool sobib mulle

      tean kuidas viisi saada

      kuidas viisi tehakse

      kuidas viisi hoida

      ma laulan harva mööda

      väga väga

      harva alatasa

      mõtlesin miks

      andis poiss oma emale just

      minu numbri

      asi ei saanud ju olla vaid minu tubliduses

      neid tüdrukuid oli ju veel

      (sest need on alati tüdrukud)

      äkki oli asi hoopis selles et

      kuskil sisimas see poiss teadis

      mina ei räägi selliseid asju välja

      et istuma jäänud laheda poisi

      emme helistab klassiõele õhtuti

      nutuse häälega et küsida

      mida homseks tuleb ära õppida

      see poiss on end praeguseks

      loomulikult ära joonud

      nagu nii mõnigi veel

      kahju muidugi – ta polnud ju

      paha poiss

      muide

      mis asi on paha poiss

      kui mõtlema hakata pole ma vist ühtegi

      sellist oma elu jooksul veel näinud

      näita mulle ühtainumat palun

      ma ei usu

      pahasse poissi

      nagu ma ei usu jõuluvana ei usu jumalat

      pahasid poisse tehakse ju

      samamoodi nagu tehakse

      häid tüdrukuid

      neid pole samuti olemas

      on vaid

      üks meeltheitev ema

      üks poiss kel jääb elu lõpuni õppimata

      ja üks viieline tüdruk

      kes pahandusi tehes teab

      et süüdi jääb nagunii

      alati mõni „paha poiss“

      keegi ei mõtle kunagi

      esimese asjana

      sinu nime peale

      neid kilde kokku korjates

      seda verd koristades

      tolle nõrgema pisaraid näolt pühkides

      keegi СКАЧАТЬ