Jõemaja. Swifti jõeorg, 8. raamat. Carla Neggers

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ näris ta oma alahuult, tõugates tagasi mälestustetulva, mille oli käivitanud uudis Gabe’i peatsest naasmisest linna.

      Eriti üks mälestus ööst, mis oli olnud üsna samasugune nagu eelmine öö. Soe, vaikne, tähine. Tema ja Gabe olid süüdanud lõkke välikaminas, ainsas ehitises toonases Flanagani jõeäärses laagripaigas. Nad polnud vajanud tulekuumust. Leegid olid üksnes atmosfääriks, luues ainult teda ja Gabe’i ümbritseva kuma, kui nad olid omaenese väikeses maailmas. Nad olid valmistunud astuma eraldi kolledžitesse teineteisest sadu miile eemal, täis segatud emotsioone sellest, mis neid ees ootas. Hirm, ebakindlus, vaimustus, otsustavus. Nad mõlemad olid sel ööl pulbitsenud. Kumbki neist polnud elanud kusagil mujal kui Knights Bridge’is. Milline on elu väljaspool nende väikest linna?

      „Me jääme sõpradeks,“ oli Felicity öelnud poolenisti iseendale. „Me jääme alati sõpradeks, jääme ju, Gabe?“

      „Alati, Felicity. Alati.“

      Gabe polnud kõhelnud. Felicity oli teda uskunud, oli pidanud kuulma – tahtnud kuulda – neid sõnu.

      Hiljem, kui tuli oli hääbumas ja tähed särasid pea kohal, olid nad lasknud end minema kanda.

      Felicity hingas pikalt välja. See oli olnud metsik öö. Ilma mingi kahtluseta. Ta mõtles, kas Gabe üldse mäletas seda.

      Ta ajab selle nüüd peast välja. Tema elu Knights Bridge’is oli hea. Lõbus, energiat andev, toimekas. See oli hoopis erinev kohast, kus ta mõtles end lõpetavat, kui oli läinud kolledžisse New Yorgi põhjaosas, ja võibolla polnud see koht, mida ta sõbrad ja perekond ja kes tahes teistest olid oodanud.

      Ei mingit võibolla. See polnud kindlasti koht, mida kes tahes oleks oodanud.

      „Välja arvatud Gabe.“

      Sõnad olid väljas, enne kui Felicity neid peatada jõudis.

      Ta võis Gabe’i nüüd kuulda ühel külmal veebruarihommikul kolm aastat tagasi – viimane kord, kui ta teda oli näinud. „Sa pead tegema seda, mida tahad teha, Felicity. Praegu teed sa seda, mida igaüks ootab sind tegevat.“

      „Mis siis, kui see, mida igaüks ootab ja mida mina tahan, on sama asi?“

      „Ei ole.“

      See oli Gabe. Alati nii kindel.

      Ta polnud kolme aasta jooksul kindlasti muutunud.

      Mõnikord Felicity soovis, et Gabe oleks võidelnud kõvemini, et nende sõprust säilitada, aga ta polnud üldse võidelnud. Kui ta oleks seda teinud? Kas ta oleks vastu võtnud tolle esimese ürituse korraldamise töö või oleks ta jälle, Gabe talle kaela peale hingamas, proovinud finantsanalüütikuna – talle tõestamaks, et ta suudab ja tahab seda tööd teha? Loobumine sobis täpselt mehe mõtetesse tema kohta, aga kas ta oleks heaks kiitnud Felicity alternatiivse karjääri? Kas ta oleks teda julgustanud või oleks ta öelnud, et ta ei rahulduks peoplaneerijaks olemisega?

      Felicity kontrollis oma telefonis e-posti, teksti- või häälsõnumit Gabe’ilt selle ettevõtluslaagri peo kohta, aga seal polnud midagi. Gabe poleks mõistnud tema uut karjäärivalikut. Ta oleks tahtnud seda mõlemat pidi. Felicity pidi seisma silmitsi oma ebaõnnestumisega finantsanalüütikuna ja tulema teiselt poolt välja stabiilse kõrgepalgalise tööga.

      Tal läks peoplaneerijana hästi. Ta oli maksnud oma võlad, ohjeldanud oma kulutamisi ja ostnud maja.

      Ta saatis laupäevasele toitlustajale – sõber linnast – kiire e-kirja, et määrata aeg, millal arutada Gabe’i lisandumist sellele päevale.

      Felicity arvas, et praeguseks piisab. Ta pidi töötama Kylie peo kallal ja tegelema Gabe’i peoga hiljem.

      Ta tõi kõik kaheksa Middle Branchi Mäkrade sarja raamatut välja terrassile ja pani lauale, et leida neist inspiratsiooni. Ta haaras oma värvipliiatsid, kollase joonitud paberiga kirjaploki ja ploki lihtsat valget paberit.

      Mägrad. Ta peab mõtlema mäkradest.

      Kuid ta oli kindel, et kui Gabe Flanagan oli talle öelnud, et ta eksleb vales džunglis ja peab finantsalast välja saama, polnud mees kujutlenud, et ta nüüd nuputab, kuidas kaasata mägrad Knights Bridge’i raamatukogu üritusse.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCAJYAZMDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD790JE /s23EZ3IEUBj1IwMGugVV2+9c7oykWkajsAOBgcVuRxswBzX5nJ2Z7BcVVCg5peOcHNEUB8sZqUQ 496dxXIgyjt+VOVkPUGntCG9qQW4xzTuFyVJYwByTUqSqx4H51WEHoakEeyqUmQ0izuApN3IqJc+ tPFac5FrEqnn2qTcO5FVwSD70769a6IVLdCGiU4PcVDJFkU8KTTwuRzWjXtOgXsUHi5x2phgAq8y DOOtNIrkdNpmqmUXttwFMa0weK0CigZPFIQKhwHzFA2p4waU25K4zVxxTdtRaw7lQ24HWo3tEPXm rhHFMK0FXKf2ZF7UNED0wPwqyyimlFplXKpg5601ocdqtECmmgZTaMmmGHrxV4jNNIoGUfKIFJ5e B1q6yg+1MMYHvVICrtPpxS7anIxSMPatEx2IcUmOakx7UhXPbmncRHXF+L9c1HT7i4s9O01Xjn2x vKYS3mSOOMdsgDvnpXake1IVLAdwOntQFjzH4kX96mj28EMUfnW0EZutrCSSDdwNx6gZHUevNafh mDU/E9tpmpaiYmijuGdoQu0N+7QBsHvlf1Jrp59Djm11NQzwbV7aaPtKCRtDDvjn9K0EiCKFUABR gAdqlRSbY

СКАЧАТЬ