Öine maandumispaik. Teine raamat. Carla Neggers

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ sulle helistama. Mina … neetud!“

      „Kas sa oled New Yorgis?“ Sarah kuulis taustal sireene huilgamas ja inimesi kisendamas ning ta tundis, kuidas paanika võtab vähehaaval temas võimust.

      „Rob, räägi minuga! Mis toimub? Kes on Nate?“

      Üks paks kimalane maandus Sarah’ klaasi servale. Sarah ei suutnud hingata ega mõelda, kui ta oma venna vastust ootas.

      „Mind tulistati. Minuga saab kõik korda.“

      „Rob!“ Sarah kargas püsti. „Rob, kus sa oled? Mida ma teha saaksin?”

      Telefonis kostis veel üks hääl. „Preili Dunnemore? Olen Nate Winter. Töötan teie vennaga koos. Kas olete kellegagi koos?“

      „Ei. Ei, olen siin üksi. Rob …“

      „Ta tahtis, et te kuuleksite seda uudist tema enda käest. Parameedik on praegu tema juures. Me peame minema hakkama. Ma helistan teile esimesel võimalusel, kui mul juba rohkem informatsiooni on.“

      „Oodake – ärge pange toru ära! Kus teda tulistati? Kui halvad lood temaga on?“

      „Ta sai kuuli vasakule poole ülakõhtu.“

      Nate Winteri hääl oli ametlik ja ta kõneles ilma emotsioonideta, kuid Sarah luges sellest välja lisaks muudki. Valu ja õudu.

      „Parameedikud juba tulevad mulle järele. Vabandust, ma pean nüüd minema. Me anname teile lisateavet. Luban seda.“

      Mehe sõnad jõudsid Sarah’le kohale. „Kas teid ka tulistati? Mu jumal …“

      Telefoniliin jäi tummaks.

      Sarah’ käed värisesid nii väga, et tal oli raskusi telefonitoru käes hoidmisega. Kas Nate Winter oli samuti föderaalagent? Sarah teadis oma venna tööst väga vähe. Vend teadis tema tööst isegi veel vähem. Ajaloolise aja arheoloogia – vend võiks öelda, et ta isegi ei tea, mis see on. Traditsiooniline arheoloogia uurib eelajaloolisi inimesi ja kultuuri. Ajaloolise aja arheoloogia on arheoloogia alamdistsipliin, mis uurib inimesi ja kultuuri, mis eksisteerisid kirjapandud ajaloos.

      Sarah oli seda Robile kümneid kordi selgitanud.

      Rob jälitas tagaotsitavaid. Relvastatud ja ohtlikke tagaotsitavaid. Nii palju Sarah teadis.

      Kas üks nendest oligi Robi tulistanud?

      Sarah’ hambad plagisesid ning ta lisas sammu. Ta ahmis õhku.

      „Preili?“

      Ethan Brooker, tema vanemate uus kinnisvarahaldur, jalutas aeglaselt veranda trepist üles ning tal oli ilmselt mure. Mehel olid üll tema tavapärased tunked ja Tennessee Titansi särk, tema tumedad juuksed olid kuklasse hobusesabasse seatud ning ta kandilist lõuga kattis vähemalt kahepäevane kasimatu habe. Ta oli päevitunud ja lihaseline ning tema toekal paremal käsivarrel oli musta värvi graafiline tätoveering.

      „Preili Sarah, te ei näe eriti hea välja.“ Mees rääkis Texase lääneosa tugeva venitatud aktsendiga. „Kas ma saaksin midagi teie heaks teha?“

      „Ma vajan …“ Sarah hingas veel korra sisse, kuid tundus, et tal jäi endiselt õhust puudu. Tundus, nagu oleks Sarah’ terve keha üritanud Robi kõnest saadud šokki endasse imeda. „Pean ootama telefonikõnet. Minu vend …“ Ta ei suutnud lõpetada, vaid üritas õhku oma kopsudesse tõmmata.

      Veranda tumeroheliseks värvitud põrand kriiksus Ethani keharaskuse all. Ta oli aasta või paar vanem kui Sarah, kes oli kolmkümmend kaks, ning pikem. Kui Sarah’ vanemad olid mõneks päevaks koju tulnud, avastasid nad Ethani sadamasillal kala püüdmas. Loata sisenemine – tõsi. Aga mees selgitas, et oli äsja Nashville’i kolinud ja otsib tööd. Kuna nad olid kodukohta tulnud elutoa läbitilkuva lae ja käest ära aia pärast, pakkusid nad talle tööd. Sarah jõudis Night’s Landingisse tagasi nädala eest ning mees oli sest ajast saadik iga päev tublilt tööd teinud. Ta elas vanaema Dunnemore’i vanas aiamajas jõe lähedal, Dunnemore’ide ja Poe’de vahelisel metsaveerel.

      Vanaema kaotas oma abikaasa õnnetuse tõttu metsalangetustöödel ja ühe poja Teises maailmasõjas. Vanaema ellujäänud poja esimene naine suri pärast pikka võitlust multiskleroosiga. Vanaema ehitas selle aiamaja enda jaoks pärast seda, kui ta käis peale, et ta poeg ja poja väga haige naine koliksid tema juurde elama. Sarah teadis lugu sellest, kuidas ta isa pärast oma naise surma siin, Night’s Landingis, peaaegu hääbus, kuni isa kohtas tema ema – kakskümmend kaks aastat isast noorem, noor ja energiline Betsy Quinlan, naine, kes oli isegi vanaema Dunnemore’i pannud uskuma, et too tõi Dunnemore’idele õnne.

      Sarah tundis, kuidas tal süda sees võpatas.

      Ei, mitte järjekordne Dunnemore’i tragöödia … mitte Rob …

      „Kuidas teie vennal läheb, preili Sarah?“

      Ethan oli eranditult alati viisakas ja aupaklik. Sarah kahtlustas, et mees on kantrimuusik, kes otsib Nashville’is oma suureks debüüdiks võimalust. Sarah oli kuulnud teda varahommikul ja hilisõhtul aiamaja verandal akustilist kitarri mängimas.

      „Preili?“

      „Rob – teda tulistati.“

      Need sõnad tundusid nüüd, mil ta need ise välja ütles, vähem sürrealistlikud. Hammustades huulde, et pisaraid tagasi hoida, ja üritades rahulikult hingata, rääkis ta Ethanile oma venna telefonikõnest, mis oli tehtud New Yorgist, Nate Winterist ja tema lubadusest esimesel võimalusel helistada.

      „Kui kahju, preili Sarah! Kohutavalt kahju!“

      Mees raputas pead ja hingas kuuldavalt välja, justkui tahtnuks oma pinget maandada. „Kes küll tahaks niimoodi neid kahte tulistada?“

      „Rob on USA föderaalametnik. Neid nimetatakse föderaalagentideks. Ma ei teadnud seda, kui ta sellele tööle läks. Politseiülem juhib iga linnaosa – nemad ei ole föderaalametnikud. President nimetab nad ametisse. Mina …“ Sarah ei teadnud, mida öelda. „Ma ei teagi, mida Rob tegi.“

      „Föderaalametnikel on Nashville’is arvatavasti kontor. Nad saadavad kellegi siia. Sina lihtsalt istu vagusi.“ Ethan kõneles enesekindlalt, kui ta oma tagataskust suure pleekinud punase taskurätiku välja tõmbas ja sellega oma sõrmevahesid ja küünealuseid mullast ja õlist puhastas. „Sina oled sellel maal oma venna lähim sugulane, on ju? Föderaalametnikud kannavad sinu eest hoolt.“

      Sarah’l hakkas kõhus keerama. „Minu vanemad. Nemad on Amsterdamis. Oh, jumal küll! Kes neile küll ütleb?“

      „Las politseiametnikud teevad seda. Sul ei ole veel piisavalt informatsiooni. Kui sa praegu helistada proovid, siis lihtsalt hirmutad nad ära. Ilmaasjata ehk.“

      Ethani tasakaalukas olek aitas Sarah’l enesevalitsust tagasi saada. Sarah’l oli tunne, justkui miski rõhuks ta rinda – tal mattis hinge – ning ta pidi diafragma abil hingama. Ta luges neljani, kui nina kaudu sisse hingas, siis aga suu kaudu välja hingates kaheksani.

      „Rob suutis kõnelda,“ lausus ta. „See on hea märk, või mis sina arvad?“

      „Ärgem rutakem ette. Ehk peaksid sisse minema СКАЧАТЬ