Tabel. 1.2.1. Patsientide perearsti poole pöördumise põhjused Eestis.
Tervise probleem
N
%
Konsultatsiooni keskmine kestus (±SD)
Hingamisteede probleemid
87
28,4
7,3 (±2,9)
Südame- ja vere-soonkonna probleemid
55
17,9
8,6 (±4,7)
Lihas-luukonna probleemid
42
13,7
8,5 (±4,8)
Ennetus
22
7,1
9,3 (±4,9)
Seedetraktihäired
20
6,5
7,9 (±3,9)
Neuroloogilised häired
13
4,2
9,8 (±5,8)
Nina-kõrva -kurgu probleemid
13
4,2
6,3 (±4,8)
Sotsiaalsed probleemid
11
3,5
7,0 (±4,0)
Nahanähud
10
3,2
5,8 (±2,6)
Günekoloogiline probleem
8
2,6
9,1 (±5,1)
Üldine enesetunde häire
8
2,6
8,7 (±4,3)
Hematoloogiline probleem
7
2,3
7,1 (±2,9)
Psüühilised häired
6
2,0
11,0 (±5,0)
Muud
4
1,7
6,9 (±3,7)
Kokku
306
8,9 (±4,2)
Soolised ja vanuselised erinevused arsti poole pöördumisel
Eestis pöörduvad perearsti poole sagedamini naised ning keskmiselt on iga naine käinud perearsti juures 3,1 korda aastas. Selline kallutatus järgib suurel määral soospetsiifilisi diagnoose – nagu rasedus ja raseduse ennetamine, tsüstiit – ja need on esindatud kõikides üle 15-aastaste vanuserühma-des. Samasugune sooline erinevus esineb ka Norras. Umbes 60% kõikidest kokkupuudetest esmatasandi arstiabis Norras on seotud naistega. Mis sellise sugudevahelise erinevuse taga on, on raske öelda. Kas naised on haigemad kui mehed, kas nad taluvad vähem või kasutavad nad tervishoiuteenuseid teistmoodi kui mehed? Kas nad puutuvad laste tõttu rohkem kokku nakkustega või tuleneb erinevus erinevatest profes-sioonidest ja nendega seotud vaevustest? Millist rolli mängib sugu inimese tervisega seotud haigusloo kujunemisel?
Norra andmetel esitavad naised tihemini psüühilisi vaevusi, kuse-suguelundite probleeme ja mittespetsiifilisi lihasluukonna sümptomeid kui mehed. Üks suur sümptomite rühm naiste hulgas on ärevus, lihasvalud ja günekoloogilised sümptomid. On ebaselge, kas naistel on tõesti nii palju mitte-spetsiifilisi seisundeid või ei ole meditsiinilised teadmised piisavalt hästi arenenud, et tabada ära ja registreerida naiste tegelikke terviseprobleeme. Naised toovad igal arstivisiidil välja ka keskmiselt rohkem probleeme kui mehed.
Arstivisiitide sagedus suureneb selgelt ühes vanuse suurenemisega (joonis 1.2.1), välja arvatud väikesed lap-sed. Noor täiskasvanu käib oma perearsti juures keskmi-selt 1–2 korda aastas ja vanaduspensionär 4–5 korda. Täis-kasvanute puhul paistab silma, et enda arvates hea tervisega inimesed vajavad aastas 1–2 arstivisiiti. Halvema tervisega inimestel on tavaliselt lisaks veel 4–8 arstivisiiti ja väga halva tervisega inimestel, kes käivad regulaarsetel visiiti-del ka eriarsti juures, võib aastas olla 10–20 või rohkem arstivisiiti.
Mis puutub valvearsti teenuste kasutamisse, on sugude vahelised erinevused väiksemad. Siin pole arstikülastuse sageduse tõusu seoses vanuse suurenemisega näha. Valvearsti teenuseid kasutavad kõige rohkem väikelapsed (joonis 1.2.1).
Kokkupuuted perearstiga
Vanus
Kokkupuuted valvearstiga
Joonis 1.2.1. Valvearsti ja perearsti teenuste kasutamine Norra rahvas-tiku hulgas 2010. aastal. Joonis põhineb 12,7 miljonil kokkupuutel (arsti- ja koduvisiidid) perearstiga ja 1,4 miljonil kokkupuutel valvearstiga.
35
Osa 1. Esmatasand
Tabel 1.2.2. Diagnoosikoodide protsentuaalne jaotus perearstipraksises, jaotatuna elundisüsteemide, soo ja vanuserühmade järgi. Arvud põhinevad 12 737 191 arstivisiidil, mis on võetud raviteenuste arvetelt, mille Norra perearstid saatsid 2010. aastal Tervishoiumajandusametisse. Koodisüsteemist International Classification of Primary Care (ICPC) räägitakse lähemalt peatükis 1.5. Diagnoosimise protsess.
Vanuseline jaotus
ICPC-kood
Diagnooside СКАЧАТЬ