Persse, ei!. Sarah Knight

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ püüavad end tagasi heasse nimekirja vingerdada. Näiteks kui keegi, kes oli mu abikaasat järjekindlalt sitasti kohelnud, võttis temaga enam kui aastatepikkust vaikust taas sõnumi teel ühendust, oli mu ainus nõuanne talle: ÄRA VASTA MIDAGI.

      Ära paiska välja oma aastaid kogunenud vaenu, öeldes: „Kas sa teed nalja, sa kuradi sotsiopaadist mõrd?“ Igasugune hetkeline kergendustunne avab taas uksed edasisele suhtlusele. (Ning sotsiopaadid lasevad solvangutel niikuinii mööda selga maha joosta.)

      Ära isegi saada vaoshoitud sõnumit: „Meil ei ole enam millestki rääkida.“ (Sotsiopaadid on tuntud ka selle poolest, et kui nad oma stiletto terava kontsa ukse vahele saavad, ei peata neid enam miski.

      Ära paku sellistele inimestele mitte mingit rahuldust.

      Mu abikaasa ei andnud järele ning kuni tänase päevani on see üks tegudest, mille üle ta kõige rohkem uhkust tunneb. Kuid selline inimrämps peaks palvetama, et me kunagi ei kohtuks, sest mina ei suuda vastu panna soovile kiskuda välja mõned blondeeritud juuksekarvad.

      Uskuge mind, ei ole alati lihtne vastu panna kiusatusele parasiit hävitada, end ebaõiglaste süüdistuste eest kaitsta või lasta kuuldavale tiraad, mille käigus ka professionaalne koomik oma sülge lämbuks. Kuid see üleolekutunne pakub vaid lühiajalist naudingut ja potentsiaali pikaajaliseks piinaks.

      Kui aga kasutad jõulist ei-d, võidad lahingu selles osalemata. Imeline.

* * *

      „P*rsse, ei!“ kursuse käigus leiavad nii kindlad, professionaalsed kui ka harvad jõulised ei-d oma õige koha ning paljudel võimalustel kasutame ka „mitte praegu“ ja „ei, aga…“ lähenemisi. Toon sulle – ja ma arvan, et siinkohal on tehniliselt õige seda sõna kasutada – sitaks näiteid sellest, kuidas öelda ei kõigile: võõrastest (petitsioonidele allkirjade kogujad, tänavamüüjad, müügimehed jne) tuttavate (arst, juuksur, kolleegid ja kliendid) ning lähikondseteni (nende seas partnerid, lapsed ja sugulased).

      Kuid asi pole isegi mitte selles, KUIDAS ei-ütlemist kasutada, kui sa ei tea, MILLAL seda teha, kas pole?

      Tundub, et on saabunud aeg piiride seadmiseks.

      Perssesaatmise piiripunkt

      Tähtsad asjad kõigepealt: piiride seadmine on vaimse korrastamise vorm, mis on kogu mu loomingu alustalaks. (Loomingu, mis on ehitatud erakordselt populaarse füüsilise korrastuskunsti teejuhile, nii et võtame Marie Kondo terviseks, kelleta ei loeks sa seda raamatut ega mõtleks juba eos sellele, kuidas sellest lahti saada nii, et see ei jääks su elutuba risustama).

      Ükskõik, kas oled tulnud siia kordama või oled selles maailmas täielik uustulnuk: palun heida pilk väikesele juhisele.

Vaimne korrastuskunst: väike juhis

      Just nagu füüsiline korrastuskunst, kus sa viskad asju tuubil täis pesast välja kõik ebaolulise ja korrastad allesjäänud esemed nii, et neist moodustub esteetiline eluruum, saad ka oma meeli korrastada kahe sammu abil: VISKA MINEMA, seejärel KORRASTA. Alates vaimse korrastamise algsest päritolust pohhuismisteoorias kuni kõigi selle kasutusvõimalusteni enda kokkuvõtmisel ja maharahunemisel räägime pidevalt otsustamise ja seejärel tegemise lihtsast protsessist. Käesolevas pohhuismijuhises tähendab see otsust öelda ei esmalt enda sees, ning siis selle elluviimist – oma otsuse selgekstegemist nii sõnas kui ka teos.

      Esimene samm: VISKA MINEMA (see tähendab otsustamist, millele sa ei saa, ei peaks ega taha jaatavalt vastata). See ongi PIIRIDE SEADMINE.

      Teine samm: KORRASTA (see tähendab tegusid – enesekindlat ei-ütlemist). See on PIIRIDE KAITSMINE.

      Kõik selge? Väga hea. Nüüd võtame piirid põhjalikumalt ette.

      Milleks on piire vaja? Millegi kaitsmiseks!

      Mida sa kaitsta soovid? Oma aega, energiat ja raha!

      Oma pohhuismikäsiraamatute seerias viitan sinu ajale, energiale ja rahale kui „kottimise eelarvele“. Nagu päris eelarve koostamisel on sul ka siin kulutamiseks vaid teatud hulk valuutat, seega pead sellega targalt ümber käima, milleks ongi vaja kottimiseelarvet. Ilmselt saad juba isegi aru, kuhu ma sellega tüürin, aga kuna ma tahan olla täiesti kindel, siis ütlen selle veel korra välja:

      Otsustamine, mis on su aega, energiat ja raha väärt = piiride seadmine = kottimiseelarve koostamine.

      Keeldumine (ehk siis ei ütlemine) sellest, mille jaoks su kottimiseelarves kohta ei ole = oma piiride kaitsmine = kottimiseelarve piiridesse jäämine.

      Kas suudad järge pidada? Ma väga loodan, sest nagu vanarahvas ütleb – just siia ongi koer maetud.

      Sa sead piirid selleks, et kaitsta end asjade eest, millele sa EI SAA või EI PEAKS jaatavalt vastama (sest sinu kottimiseelarve ei võimalda seda) nagu näiteks oma lehma lellepoja Kevini kautsjoni maksmine kolmandat korda järjest, ning ka asjade eest, mida sa LIHTSALT EI TAHA teha (isegi kui sul tehniliselt võetuna on selleks aega/energiat/raha), nagu näiteks täieliku koerailmaga õue minemine.

      Mõne hetke pärast toon veel näiteid. Kuid esmalt: kuidas mahutada oma piirid ja kottimiseelarve ühele lehele?

      Jälgi oma lambaid

      Kujuta ette, et sinu aeg, energia ja raha on nagu kolm auhinnalist lammast – kerge saak kavalatele varastele ja näljastele huntidele, kui just sina karjasena nende kaitseks korralikku aeda ei ehita. (Jah, ma kasutan oma vabade ressursside metafoorina lambaid, sest lambad on lahedad. Mängi kaasa.)

      Esimene samm: piiritle maa-ala. Esiteks tuleb sul oma väärtuslikud lambad/vabad vahendid aedikuga piirate. Väljaspool aedikut on kõik see, mida sinult palutakse, ning aediku sees on su enda isiklik okei-karjamaa, kus valitseb jah. Aedikusse sisse pääseb vaid ühest kohast: perssesaatmise piiripunktist.

      Teine samm: kaitse oma piire. Kui sina karjasena otsustad, et miski mahub su kottimiseelarvesse, võid piiripunkti avada ning hundid ja vargad (või siis ülesanded, üritused ja sõbrad, kellel on kettagolfiks seltsilist vaja) sisse oma lambaid maitsma kutsuda. Kuid kui su eelarve on pilgeni täis ning sinu vaesed, äravaevatud lambad on üdini paljaks kooritud, on sinu ülesandeks kaitsta karja kiusajate eest, kes tulevad hundina lambanahas, sealjuures ka nende kiusajate eest oma peas, kes soovitavad sul alla anda, järele anda või lihtsalt proovida, kui halb see ikka olla saab? Hoia oma piiripunkt kindlalt suletuna, öeldes: „Ei mingil juhul, ei ole võimalik, tänan, ei, ning ei, ma ei soovi.“

      Pea meeles: piiride paikapanek ja nende hoidmine tähendab seda, et pead ütlema iseendale EI selleks, et saaksid ennast kaitsta. Hoolitse selle eest, et su enda sisemine jaataja kapist välja ei roniks ning seejärel hoia teised oma reaalsetest või metafoorilistest valdustest eemal, et nad käpiks sinu reaalseid või metafoorilisi asju. Või lambaid.

      Eriti väärtuslik on selline perspektiiv sabassörkijatele, kellele on otsustusvõimetus suurim komistuskivi. Ülepingutajad, sariabistajad ja pannilakkumispaniköörid võtavad endale liiga palju kanda meelega (kuigi erinevatel põhjustel), kuid sabassörkijatel juhtub see kogemata. Nad ütlevad СКАЧАТЬ