Julgege juhtida. Brene Brown

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ et naasen kunagi maailma, mis minu meelest oli otse vastand väärtustele, millest ma hoolisin – julgusele, seotusele ja tähendusrikkusele.

      Doktoritöö esimestel aastatel keskendusin süsteemi muutmise juhtimisele ja organisatsiooni keskkonna jälgimisele. Viimaks võtsin aga teise suuna ja kirjutasin doktoritöö hoopis seotusest ja haavatavusest. Ma ei arvanud, et pöördun organisatsiooni arengu alale tagasi, sest mulle see toona tõesti ei meeldinud.

      Tol päeval peetud ettekanne märkis aga mu karjääris olulist murdepunkti. Südamlik kogemus, mis mul selle publikuga tekkis, pani mind küsima, kas ma mitte ei eksi, kui pean oma kaht huviala teineteist välistavaks. Mis oleks, kui ühendaks julguse, seotuse ja tähenduse töömaailmaga?

      Teine veider asi, mis tol päeval juhtus, viis suure muutuseni minu esinejakarjääris. Sellel üritusel oli kohal palju vahendusagente, ning olles teada saanud publiku hinnangu, helistasid nad kõik mulle ja küsisid, mille poole ma oma karjääris püüdlen. Kui olin paar kuud endasse vaadanud, otsustasin, et leian uuesti tee juhtimise ja organisatsiooni arengu maailma. Seekord aga on mul uus fookus: inimesed, inimesed, inimesed.

      Mitte kriitik ei ole see, kes loeb

2010. aastal, kaks aastat pärast seda sündmust kirjutasin ma raamatu „Ebatäiuslikkuse kingitused“.4 Selles raamatus tutvustasin oma uurimistööd, mille tulemusena sõnastasin puhtsüdamlikkuse kümme põhimõtet. Mul oli väga lai publik, kelle hulgas oli ärimaailma, ühiskonna, usuringkondade ja mittetulundusühingute juhte.

Kahe aastat pärast, 2012. aastal keskendusin haavatavusele ja julgusele ning kirjutasin raamatu „Suur julgus“ („Daring Greatly“).5 See oli mu esimene raamat, mis sisaldas minu töös organisatsioonidega ja juhtimise kohta tehtud avastusi.

      Raamatu „Suur julgus“ epigraaf on Theodore Roosevelti tsitaat:

„Mitte kriitik ei ole see, kes loeb, mitte see, kes osutab, kuidas tugev komistab või kus tegija oleks võinud teha paremini. Au kuulub sellele, kes on päriselt areenil, kelle nägu on tolmust, higist ja verest kriim; kes püüab kangelaslikult; kes eksib ega tule alati toime … kes parimal juhul tunneb viimaks suure saavutuse üle võidurõõmu ning halvimal juhul – kui ta läbi kukub – kukub vähemasti läbi julgelt üritades.“6

Leidsin selle tsitaadi oma karjääri väga katsumusterohkel ajal. Minu Houstoni TEDx-i haavatavuseteemaline ettekanne7 oli hakanud pööraselt levima, ning kuigi see kõne pälvis tohutult toetust, oli kriitika tihti julm ja isiklik ning kinnitas suurimaid hirme, mida enda selline avamine minus tekitas. See tsitaat võttis täiuslikult kokku minu enesetunde ja üha kasvava veendumuse minna välja täispangale ning mitte taganeda.

      Julgus olla haavatav ei ole seotud kaotamise või võitmisega, see tähendab julgust olla kohal, kui sa ei saa tulemust ennustada või kontrollida. See tsitaat kõlas väga tugevasti kokku minu sooviga elada julget elu, hoolimata maailmas kasvavast künismist ja hirmuõhutamisest, ning samamoodi kõlas see ka kõikjal kokku juhtide mõtetega. Paljud puutusid selle tsitaadiga kokku esimest korda minu raamatus. Teistel oli see aga kodus või kontoris juba aastaid seinal rippunud ja nad tundsid justkui sugulus­sidet. Hiljuti nägin pilti LeBron Jamesi võistlustossudest ning nende küljele oli kirjutatud seesama tsitaat.

Raamatule „Suur julgus“ järgnes väga kiiresti raamat „Tõusta tugevana“ („Rising Strong“)8 – see raamat uurib protsessi, mida minu kõige sitkemad uurimisalused kasutavad pärast kukkumist püstitõusmiseks. Tundsin, et mul on justkui kohustus seda kirjutada, sest ainus asi, mida ma pärast kõiki oma uuringuid kindlalt teadsin, oli see, et kui sa kavatsed olla julge, siis saad sa ühel hetkel jalaga tagumikku. Kui valid julguse, siis saad kindlasti tunda läbikukkumist, pettumist, tagasilööke ja isegi südamevalu. Sellepärast nimetamegi seda julguseks. Sellepärast on see nii harv.

2016. aastal ühendasin raamatute „Suur julgus“ ja „Tõusta tugevana“ taga oleva uurimistöö, et arendada välja julguse kasvatamise programm, ning me käivitasime ettevõtte Brave Leaders Inc., pakkumaks veebipõhist õpet ja isiklikku töönõustamist. Aasta pärast töötasime juba 50 ettevõtte ja ligi 10 000 juhiga. Järgmine aasta tõi raamatu „Kartmatult kõnnumaal“ („Braving the Wilderness“)9, mis räägib igasuguse tõelise kuuluvuse eelduseks olevast enesele truuks jäämise julgusest ning ohust raisata oma elu sobitumise ja heakskiidu otsimise peale. See oli teema, mis lausa karjus uurimise ja kirjutamise järele keset kasvavat polarisatsiooni, teistsuguste inimeste tohutut dehumaniseerimist ja üha kahanevat tõelise kriitilise mõtlemise kõlapinda.

      Viimase kahe aasta jooksul on meie meeskond uurinud, hinnanud, eksinud, korranud, kuulanud, jälginud, vaadanud, kasvanud ja õppinud rohkem, kui me oleksime iial suutnud ette kujutada. Ja otsekui poleks sellest veel küllalt, on mul olnud võimalus istuda koos maailma suurimate juhtidega ja neilt õppida. Ootan pikisilmi, et saaksin teiega oma uusi teadmisi jagada – tahan rääkida, kuidas need põhimõtted võivad täielikult muuta meie suhtlust, miks need toimivad, miks nende järgimine on kohati väga raske ja kus mul ikka ja jälle asjad viltu lähevad (et mitte jääda liiga teoreetiliseks).

      1 Inglise keeles kasutatakse nende ametipostide märkimiseks lühendeid: CEO, COO, CFO, CMO, CHRO, milles esimene täht C tuleneb sõnast chief (peamine, tähtsaim). – Tlk.

      2 Originaalis tuleb eksitus inglise keeles sarnaselt kõlavatest sõnadest C-level ja sea-level (ehk merepinna tase). – Tlk.

      3 Stan ja Jan Berenstain, Old Hat, New Hat (New York: Random House / Bright and Early Books, 1970).

      4 Brené Brown, The Gifts of Imperfection: Let Go of Who You Think You’re Supposed to Be and Embrace Who You Are (Center City, MN: Hazelden, 2010). Eesti keeles „Ebatäiuslikkuse kingitused“, 2014, Pilgrim.

      5 Brené Brown, Daring Greatly: How the Courage to Be Vulnerable Transforms the Way We Live, Love, Parent, and Lead (New York: Gotham Books, 2012).

      6 Theodore Roosevelt, „Citizenship in a Republic“, kõne peetud Sorbonne’is Pariisis, 23. aprillil 1910.

      7 Brené Brown, „The Power of Vulnerability“, filmitud juunis 2010 Houstonis, TX, TEDxHouston video, 20:13, ted.com/talks/Brené_brown_on_vulnerability.

      8 Brené Brown, Rising Strong: The Reckoning. The Rumble. The Revolution (New York: Random House, 2015).

      9 Brené Brown, Braving the Wilderness: The Quest for True Belonging and the Courage to Stand Alone (New York: Random House, 2017).

      Pole võimalik jõuda julguseni, maadlemata haavatavusega

      võtke ebameeldivus vastu

      Sissejuhatus

      Julged juhid ja südikad kultuurid

      Selle raamatu kirjutamine täidab minu jaoks üht petlikult lihtsat ja mõneti isekat eesmärki: ma tahan meeletult kõike õpitut teiega jagada. Tahan võtta СКАЧАТЬ