Täideviimise 4 Distsipliini. : Chris McChesney, Sean Covey, Jim Huling
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Täideviimise 4 Distsipliini - : Chris McChesney, Sean Covey, Jim Huling страница 7

СКАЧАТЬ on meeskondi, kus liikmed ootavad, isegi tahavad, et neile öeldaks, mida nad tegema peavad. Kuid kui nad ise panustavad mingite ülesannete täitmisesse, siis on nad ise ka rohkem nende nii-öelda omanikud. Meeskonnaliikmed panustavad oma ideedesse alati rohkem kui ülaltpoolt tulevatele korraldustele. Mis isegi veelgi olulisem – andes mingi kohustuse osas lubaduse oma meeskonnaliikmetele, mitte pelgalt oma ülemusele, nihkub rõhuasetus ametialaselt panustamiselt isiklikule. Lihtsamalt öeldes – panustamine muutub nende töö tulemusest kaugelt kaalukamaks, sellest saab lubadus meeskonnale.

      Kuna meeskond panustab iga nädal uutesse tegevuseesmärkidesse, luuakse selle distsipliiniga omalaadne õigeaegne ja iganädalane täideviimiskava, milles on võimalik kohanduda tekkivate takistuste ja ­võimalustega, erinevalt iga-aastasest strateegilisest kavast, milles ei ole neid takistusi ja võimalusi kunagi võimalik ette näha. Nii kohandub kava äritegevuse muutumisega samas tempos. Ja tulemus? Meeskond suudab suunata tohutu energia kõige olulisema eesmärgi saavutamisse, ilma et teda ümbritsevate pidevate muutuste keeristorm edasiliikumist takistaks.

      Kui teie meeskond hakkab nägema, et ühise suure eesmärgi poole liikumise mineviku mõõdik on nende jõupingutuste otsene tulemus, siis nad teavad, et on võidulainel. Ja nagu oleme avastanud, mitte miski ei kannusta meeskonna moraali ja kaasatust rohkem kui võitmine.

       http://www.4dxbook.com/qr/17Overview

      Üheks silmapaistvaks näiteks on maailmatasemel luksushotellide kett, mis püstitas endale metsikult tähtsa eesmärgi mineviku mõõdikuks saavutada klientide 97protsendiline lojaalsus. „Kui olete kord siin ööbinud, tahame, et tuleksite siia tagasi!“ oli nende mantra. Ja nad saavutasid selle eesmärgi suurepäraselt.

      Nad otsustasid saavutada oma eesmärgi, mõjutades prognoosivaid mõõdikuid just läbi personaalse teeninduse.

      Niisiis, mida nad teistmoodi tegid?

      Igal meeskonnaliikmel oli eesmärgi saavutamisel oma roll. Toateenijad näiteks panid arvutiprogrammi täpselt kirja iga kliendi personaalsed eelistused, et neil oleks võimalik kliendile naasmisel tema eelistuste kohast teenindust pakkuda. Üks külastaja palus näiteks toateenijal jätta poolik sigar tuhatoosi alles, sest ta plaanis tagasi tulla. Kui ta naasis, oli tuhatoosis sama marki uus sigar. Külastaja arvates oli see kena žest, kuid ta ei oleks kunagi osanud oodata, et veel mitu kuud hiljemgi sama hotelliketi teises hotellis peatudes ootab teda toas ees sama marki sigar! Ta märkis: „Nüüd ma ju lihtsalt pean sinna tagasi minema, et näha, kas see sigar mind seal ootab. Ma olen neil peos!“

      Lisaks omaenda keeristormile pidid toateenijad veel päris mitme uue ülesandega hakkama saama: näiteks märkima üles klientide eelistused, sisestama need arvutisse ja neid sealt kontrollima, et siis klientide soove täita. Ilmselgelt ei oleks nad kõiki neid uusi ülesandeid täitnud, kui nad ei oleks kindlalt teadnud järgmist:

       Eesmärk: klientide hoidmine on tähtsaim prioriteet

       Klientide hoidmiseks on üliolulised mõned uued tegevused, et saavutada see eesmärk

       Nende tegevuste teostamist tuleb jälgida hoolikalt

       Võetud ülesannete eest vastutatakse iga päev

      Teisisõnu:

       Nad teadsid oma eesmärki (esimene distsipliin)

       Nad teadsid, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha (teine distsipliin)

       Nad teadsid kogu aeg, milline on punktiskoor (kolmas distsipliin)

       Nad võtsid endale järjepideva ja korrapärase vastutuse tulemuste eest (neljas distsipliin)

      Need ongi Täideviimise 4 Distsipliini rakendavate organisatsioonide eripärad.

      Inimesed tahavad võita. Nad tahavad, et nende panus oleks oluline. Kuid liigagi paljudes organisatsioonides jääb sedalaadi distsipliinist vajaka – puudub teadlik, järjepidev režiim, mida on vaja selleks, et oma tähtsamaid eesmärke suurepäraselt ellu viia. Eesmärgi täideviimise ebaõnnestumisel võib olla tohutu rahaline mõju, kuid see on vaid üks mõjudest. Teiseks on mõju inimestele, kes tahavad anda endast parima ja kuuluda võidukasse meeskonda. Mitte miski ei ole motiveerivam kui tunne, et kuulud meeskonda, mis teab oma eesmärki ning on kindlalt otsustanud selle ka saavutada.

      Need neli distsipliini toimivad, sest need tuginevad printsiipidele, mitte tavadele. Tavad on olukorrapõhised, subjektiivsed ja pidevas muutumises. Printsiibid on ajatud ja iseenesestmõistetavad ning need kehtivad kõikjal. Need on loodusseadused, nagu gravitatsioon. See, kas me neid mõistame või kas nendega üldse nõustume, ei ole oluline – need kehtivad nii või naa.

      Üheks kõigi aegade menukaimaks äriraamatuks on „Väga Efektiivse Inimese 7 Harjumust“4, mille autor on Stephen R. Covey. Oma raamatus tõi Stephen välja mõned peamised printsiibid, mis juhivad inimeste käitumist ja nende efektiivsust, muuhulgas vastutustunne, visioon, ausameelsus, mõistmine, koostöövõime ja uuenemine.

      Just nagu on olemas printsiibid, mis reguleerivad inimeste käitumist, on olemas ka printsiibid, mis reguleerivad seda, kuidas inimesed asju ellu viivad või teostavad. Me usume, et täideviimise printsiipideks on alati olnud tähelepanu koondamine, mõjujõu suurendamine, kaasamine ja vastutamine. Kas on ka teisi printsiipe, mis täideviimisel oma rolli mängivad? Jah. Kuid kas nendes neljas printsiibis ja nende järjestuses on midagi erilist? Raudselt. Me ei mõelnud neid ise välja ja me mõistame täiesti, et nendest aru saamine ei ole kunagi olnud probleem. Juhtide probleem on olnud hoopis see, kuidas leida viis nende rakendamiseks, eeskätt siis, kui ümbritsev keeristorm möllab maruliselt.

      RAAMATU ÜLESEHITUS

      Raamat „Täideviimise 4 Distsipliini“ on jagatud kolmeks osaks, et anda teile järk-järgult põhjalikumat teavet distsipliinide endi ja nende kohaldamise kohta ükskõik millises meeskonnas.

      Esimene osa „Täideviimise 4 Distsipliini“ annab neljast distsipliinist põhjaliku ülevaate. Samuti selgitatakse seda, miks neid ilmselgelt lihtsaid mõisteid on praktikas nii keeruline rakendada ja miks need on nii olulised, et aidata ükskõik millisel juhil tema tähtsaimat eesmärki saavutada.

      Teine osa „4DXi rakendamine meeskonnas“ on oma ülesehituselt juhend. See annab väga üksikasjalikud sammsammulised juhised distsipliinide rakendamiseks koos oma meeskonnaga. Igale distsipliinile on pühendatud eraldi peatükk. Teise osa viimases peatükis tutvustame teile veebipõhist süsteemi nelja distsipliini kasutamiseks oma meeskonnas.

      Kolmas osa „4DXi rakendamine oma organisatsioonis“ tutvustab teile mõningaid kirjutamata reegleid, mis on kujunenud välja sadade rakendamiste käigus organisatsioonides, mida me oleme viimase aastakümne vältel juhendanud. Teil avaneb võimalus saada teadmisi, mida on omandanud juhtivate ettevõtete juhid, kes kasutavad edukalt 4DXi, et organisatsiooni strateegiat ellu viia ja saavutada läbimurre oma organisatsiooni tulemuslikkuses. Selles osas anname oma vahetutele kogemustele tuginedes vastused paljudele küsimustele, mis strateegiate täideviimisel väga erinevates tööstusharudes ette tulevad.

      Läbi kõigi kolme osa leiate linke FranklinCovey veebilehele, kus saate vaadata videoid paljude siin raamatus viidatud näidete kohta strateegia täideviimisel.

      Raamatu lõppu lisasime peatüki korduma kippuvate СКАЧАТЬ