Название: Montecristo
Автор: Martin Suter
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789949567577
isbn:
Kõik need olid olemas ja kõik klappisid.
„Minu arvates on mõlemad ehtsad,” lausus härra Weber lõpuks.
„Ja kuidas on võimalik, et mõlemal on sama seerianumber?”
„See ei ole võimalik. On teil hetk aega? Ma küsiksin ühe kolleegi arvamust.”
Jonas vaatas, kuidas härra Weber läks kassade taga asuvasse bürooruumi ühe kaastöötaja kirjutuslaua juurde ja kuidas mõlemad rahatähtede kohale kummardusid. Naine, kes oli kõrvalkassas üht klienti teenindanud, ühines nendega, ja peagi seisis seal väike grupp pangatöötajaid haruldase nähtuse üle imestades.
Jonas oli juba pisut kannatamatuks muutunud, kui härra Weber lõpuks tagasi tuli. „Veider. Meie kõigi arvates on mõlemad ehtsad. Kas ma tohin teha valguskoopia?”
„Mina arvasin, et see on keelatud!”
„See poleks esimene kord, kui siin ruumides midagi keelatut tehakse,” vastas härra Weber oma iroonilise naeratusega. Ta kadus koos rahatähtedega.
Tulnud tagasi, manitses ta neid Jonasele ulatades: „Hoidke neid hästi, need on kollektsionääride ihalusobjektid.”
Jonas võttis arvelt veel veidi raha proua Knezevici ja oma jooksvate väljaminekute jaoks ning lahkus.
Kodus paigutas ta mõlemad kollektsionääride ihalusobjektid salapärase Vietnami jumaluse selja sisse.
*
Järgmisel õhtul said nad taas kokku. Jonas oli oodanud kella kümneni ja siis helistanud. Tema number oli Marinal ilmselt telefoni salvestatud, sest naine vastas kohe küsimusega: „Kuidas sa magasid, Jonas?”
„Ihuüksi,” oli ta vastanud. Siis leppisid nad pikema jututa kokku kohtumise õhtusöögil.
Seekord oli Jonas kuulaja rollis ja vaatas lummatult naise silmi. Need olid asiaatlikud silmad, mandlikujulised, ülalau kurruga, aga euroopalikult rohelised. Tema veidi ülalpool kulme sirgelt lõigatud tukaga juuksed läikisid pruunilt. Tal olid kõrged põsesarnad ja täidlased huuled, sügavamalt punased kui eelmisel õhtul.
„Enamik inimestest arvab, et mu isa on šveitslane, kes ei leidnud siit naist, vaid õngitses ühe Taimaalt.”
„Aga tegelikult?”
„Aga tegelikult on mu isa filipiinlane, kes siin endale ühe šveitslanna õngitses.” Ta naeris nagu nalja üle, mida on juba sageli rääkinud. „Mu isa sai Šveitsi stipendiumi agronoomia õppimiseks. Kui ta oli ülikooli lõpetanud, läks ta tagasi Filipiinidele – koos minu emaga. Mina olen seal sündinud.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.