Teejuht investeerimismaailma – dividendinvestor.ee blogi artiklite kogumik. Märten Kress

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ success is not by whether you’re beating the market but by whether you’ve put in place a financial plan and a behavioral discipline that are likely to get you where you want to go.”

– Benjamin Graham, majandusteadlane ja väärtusinvesteerimisele alusepanija

      Investorvajadustena võime vaadelda nelja eri valdkonda, millele investorina aega ja analüüsiressurssi panustame. Iga valdkonna mõju pikaajalisele netotootlusele on erinev. Ideaalis peaks iga investor enne järgmise taseme valdkonnaga tegelema hakkamist endale esmalt selgeks tegema alama astme valdkonna ja omandama vastavad teadmised ning oskused.

      Investorvajaduste püramiidi madalaimal tasemel asub nii-öelda baasvajadus, mille mõju pikaajalisele netotootlusele on kõige suurem – investorkäitumine. Kõige väiksema, kuid siiski üldse mitte ebaolulise mõjuga on investeerimisega kaasnevate kulude pool. Praktikas toimib asi ümberpööratult. Kõige rohkem energiat ja aega läheb investoritel püramiidi tipuga tegelemiseks, mõnevõrra ka allokatsiooni peale. Enamasti siiski panustatakse palju auru kulude teemale – lugematu hulk tunde kulutatakse madalaimate tehingutasudega vastaspoole või kauplemiskeskkonna ja madalaimate kogukuludega fondi või börsil kaubeldava fondi leidmiseks, samas kui maksuefektiivse investeerimise või investorkäitumise poolega tegeletakse märkimisväärselt vähem.

      Esimese asjana peaks iga investor, olgu alustav või juba kogenud, veidi analüüsima oma käitumist. Teisisõnu on just investorikäitumine pikaajalist kogutootlust kõige enam mõjutav tegur.

      Järgmisena on mõistlik endale selgeks teha plaanitava investeerimisportfelli võimalik varade jaotus ehk portfelli allokatsioon.

      Sealt edasi on õige aeg liikuda maksuefektiivse investeerimise teema juurde. Teadupärast korjavad teenitud tuludelt maksu nii meie kodumaine kui välismaised maksuhaldurid, kusjuures maksumäärad ei ole üldse mitte ebaolulised. Täna kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb Eesti investoril teenitud tulult tervenisti viiendik ehk 20% riigile loovutada.

      Üle ega ümber ei saa ka investeerimisega kaasnevatest kuludest. Varem või hiljem tuleb ka neile kriitiline pilk peale heita. Alustava investori jaoks võib tulla uudisena, et kulude pool ei piirdu kaugeltki vaid tehingutasudega.

      Sinu investeeringute tegelik netotootlus

      Tavapäraselt peetakse finantssektoris investeerimisportfellide tootlusest rääkides silmas nominaalseid tootlusnumbreid, mida pea alati võrreldakse võrdlusindeksitega. Tõsi, varahalduri või fondijuhi tööd peab kuidagi hindama ja võrdlusindeksite kasutamine selleks tundub üpris hea viis. Nõnda on ju kohe lihtne hinnata, kas aktsiaportfell tootis vähem või rohkem kui kõiki maailma suuremaid börsil noteeritud ettevõtteid koondav MSCI All Country World aktsiaindeks või vahest isegi rohkem kasutust leidev võrdlusindeks S&P 500, mis koondab endas USA suurimaid ettevõtteid.

      Mis on sinu investeeringute tegelik tootlus?

      Selle juures on siiski üks aga. Nimelt ei ole kõnealune raporteeritav ja võrdluseks kasutatav tootlusnumber minu jaoks siiski see tõeline ja lõplik netotootlus. .

      Tootlusnumbrite erinevused on suured

      USA varahaldusettevõte Thornburg Investment Management tegi lihtsa, kuid olukorda hästi näitlikustava uurimuse. Oletame, et investor paigutas 31. detsembril 1983. aastal USA suuremaid ettevõtteid koondavasse S&P 500 aktsiaindeksisse 100 dollarit. Koos laekunud dividendidega, mis iga kord edasi investeeriti, oli nimetatud 100 dollarilise investeeringu väärtus kasvanud 2013. aasta 31. detsembriks 2 346 dollarini. See teeb keskmiseks aastaseks tootluseks (nominaaltootluseks) 11,09% aastas.

      Selge on see, et investeerimisega kaasnevad kulud. Lahutades maha tehingu- ja haldustasud jääb järele 2 024 dollarit ehk keskmiseks aastaseks tootluseks kujuneb 10,54%. 30 aasta peale kogunes investeerimisega seotud kulusid kokku 326 dollari ulatuses. Pidagem siinkohal meeles, et USA-s on tehingutasud üldiselt madalamad kui läbi Eestis tegutsevate pankade investeerides!

      Kuna paljud S&P 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted maksid selle 30 aasta jooksul dividende, tuli laekunud dividendidelt tasuda ka tulumaks. See vähendas investeeringu väärtust 466 dollari võrra. Vahemärkusena olgu lisatud, et arvutustes kasutati üpris kõrget maksumäära, täpsemalt igal aastal USA-s kehtivat maksimaalset dividendide maksustamise määra, mis kõnealuse perioodi kestel kõikus vahemikus 28-50%. Pärast laekunud dividendidelt tulumaksu tasumise maha arvestamist jääb keskmiseks aastaseks tootluseks alles 9,58%.

      Allikas: Thornburg Investment Management

      Eeldades, et kõnealuse testperioodi lõpus kogu investeering realiseeritakse, tuleb tasuda tulumaksu ka kapitalikasvult ehk hinnatõusust tekkinud kasumilt. Arvutustes on kasutatud USA soodsaimat pikaajaliste investeeringute tulumaksumäära ehk 15%. See langetab investeeringu realiseerides lõplikult kätte jäävat summat veel 243 dollari võrra 1 311 dollarile. Keskmiseks aastaseks tootluseks kujuneb seeläbi 8,96%. Seega puhtalt tehingu- ja haldustasude ning maksudega langeb keskmine aastane tootlus 11,09% tasemelt 8,96% tasemele.

      

      Ärgem unustagem inflatsiooni

      Investeeringu tootlusnumber on vähe väärt ilma kontekstita. Üheks konteksti defineerivaks teguriks on inflatsioonimäär. Võib-olla mäletate veel 2007-2008. aastal Eestis tegutsevate suuremate pankade poolt pakutavaid hoiuste intressimäärasid – 5%, 6% ja isegi 7% hoiuseintressid 1-aastase tähtajaga hoiuste puhul ei olnud erand, vaid reegel. Kodumaine inflatsioonimäär ulatus toona lühiajaliselt koguni 11% tasemele. Seega vaatamata täna nõnda suurepäraselt kõlavale 7% hoiuse intressimäärale, kaotasid hoiustajad toona keskmiselt 4% aastas oma säästude ostujõust.

      Aastane inflatsioonimäär Eestis on üle viimase 10-15 aasta olnud keskmiselt 4% piirimail. Seega kõik, kelle investeeringud/säästud on viimase dekaadi jooksul teeninud vähem kui 4% aastas, on reaalselt vaesemaks jäänud. Kõrvalepõikena – võrdluseks kasutatav inflatsioonimäär sõltub paljuski sellest, mis riigis valdav enamus oma elamiskuludest tehakse; Soomes elav ja tööl käiv eestlane peaks pigem arvestama Soome inflatsioonimäära, Brüsseli euroametnik Belgia inflatsioonimääraga.

      Naastes ülatoodud näite juurde näeme, et inflatsioon „vähendab“ tootlust veel ligikaudu 3% võrra aastas (USA keskmine inflatsioonimäär perioodil 1983-2013 oli ligikaudu 3% aastas). Seega saame öelda, et pärast tehingu- ja haldustasude ning tulumaksukohustuste tasumist alles jäänud СКАЧАТЬ