Teejuht investeerimismaailma – dividendinvestor.ee blogi artiklite kogumik. Märten Kress

Чтение книги онлайн.

       Kuigi olen kätt proovinud ka ühisrahastuse ja pisut ka muude rahapaigutuste vallas, ei pea end selles vallas spetsialistiks ja neil teemadel kuigi palju kirjutanud ei ole. Lisaks investeerimisteemadele on blogi huviorbiidis ka isiklike finantside korraldamine, sest enamasti eelneb ju investeerimisele ikka säästmine.

      Oma rahaasjadega püüan toimetada lihtsat motot järgides:

      2. KÕIK ALGAB SÄÄSTMISEST

      “Do not save what is left after spending; instead spend what is left after saving.”

      “Don’t tell me what you value, show me your budget, and I’ll tell you what you value.”

      “Savings, remember, is the prerequisite of investment.”

      Kõik algab säästmisest. Sellest ei saa ei üle ega ümber. Olgu sellel sõnal eesti keeles kui tahes negatiivne maik juures, ilma säästmiseta lihtsalt ei ole võimalik investeerida. Käesoleva peatüki esimene artikkel keskendub just sellele põhitõele – investeerimisele eelneb alati säästmine.

      Säästmise jaoks ei pea teps mitte kogu aeg hambad ristis pingutama. Võti peitub mõttemaailmas ja väärtushinnangutes. Neis mugandusi tehes hakkavad säästud tasapisi tekkima ka iseenesest. Peatüki teises artiklis mõtisklen pisut just neil teemadel.

      Säästmine, investeerimine ja finantsvabadus – kõik algab säästmisest

      Ebapopulaarsena klassi ees

      Käisin mõni aeg tagasi Pangaliidu poolt korraldatava Rahatarkuse päeva raames gümnasistidele rääkimas rahast. Kuna erialaselt olen rohkem olnud seotud investeerimisvaldkonnaga, jäidki minu kanda pikaajalise planeerimise, pensioniks kogumise, säästmise ja investeerimise teemad. Kujutage nüüd ette neid 17-18 aastaste nägusid, kui slaididele ilmusid sõnad „pension“ ja „säästmine“. Esimene neist tundub ajana, mis on nii-nii kaugel, et noorele inimesele näib lausa mõttetu sellele oma ajurakke kulutada. No ja teine – sellel sõnal lihtsalt on eesti keeles ebameeldiv mekk juures.

      Säästmine. Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab: . Kindlasti saate aru, et ma ei olnud kuigi populaarne ja ei saanud kestvate ovatsioonide osaliseks. Igatahes ükskõik kui ebapopulaarne, kõrvale ebameeldiv või lihtsalt ebamugavust tekitav see sõna ka ei oleks, investeerimisest ja finantsvabaduse saavutamisest rääkides ei saa me säästmisest üle ega ümber. Hea küll, võib olla mitte siis, kui sulle naeratab lotoõnn.

      Avastus – säästmine on olulisem kui oleks võinud arvata

      Hiljuti juhtusin internetiavarustest lugema kokkuvõtet ühe samuti finantsvabaduse teel sammuja investeerimisportfelli muutusest üle viimase 7-8 aasta. Mind paelus koheselt üks graafik, kus oli välja toodud, kust täpselt investeerimisportfelli kasv pärines. Jaotus oli tehtud kahe komponendi lõikes: säästmine ja finantsvarade tootlus. Koheselt . Seega isegi viimaste aastate tõusva aktsiaturu tingimustes, on investeerimisportfelli väärtuse kasvu kiirus sõltunud rohkem sellest, kui palju regulaarselt säästa ja täiendavalt investeerida ning mitte niivõrd aktsiaturu üldisest tootlusest. Kuna tegu võis olla ühe erandiga ja investeerimisportfelli kompositsioon oli täpselt teadmata, otsustasin seda ise simulatsioonide abiga kontrollida.

      Usalda, aga kontrolli – arvutan kõik ise üle

      Võtsin arvutuste aluseks MSCI Daily Total Return Net World aktsiaindeksi. Finantsnohikutele olgu öeldud, et Total Return indeksid on adekvaatsem võrdlusbaas seetõttu, et tegu ei ole vaid aktsiate hinnatõusu peegeldavate indeksitega, vaid nad sisaldavad ka saadud ja koheselt uuesti investeeritud (reinvesteeritud) dividende. Lisaks tähistab sõna Net aktsiaindeksi nimes tõika, et kõik vajalikud maksud (valdavalt tulumaks dividendidelt) on igas indeksisse kuuluvas riigis juba tasutud.

      Kõnealust indeksit hakati arvutama 31. detsembril 1969, mis tähendab, et andmerida on nüüdseks veidi üle 45 aasta pikkune. Järgnevalt tekitasin viis hüpoteetilist investorit. Kõik nad säästavad igakuiselt ligikaudu 167 eurot, mis võimaldab neil pärast kolme kuud kogumist igas kvartalis investeerida 500 eurot. Ainus erinevus nende hüpoteetiliste investorite vahel on see, et esimene neist alustas sarnast kogumist ja investeerimist aastal 1970, teine aastal 1980, kolmas aastal 1990, neljas aastal 2000 ja viies 2010. aastal. Seega on esimene investor regulaarselt paigutanud maailma aktsiatesse iga kolme kuu tagant 500 eurot juba üle 45 aasta samas kui investor nr. 5 on seda teinud veidi üle viie aasta. Säästude kogusummast ehk soetusväärtusest üle kõigi aastate iga investori kohta annab ülevaate alljärgnev graafik.

      Nagu näha, siis kõik on loogiline. Teisisõnu on investor nr. 1 soetanud läbi aja aktsiaid kokku 91 000 euro väärtuses, investor nr. 2 omakorda 71 000 euro väärtuses jne.

      Mis on aga juhtunud kõnealuste investeerimisportfellide turuväärtusega? Võttes aluseks eelnevalt kirjeldatud aktsiaindeksi ajaloolised andmed on pilt alljärgnev.

      Nagu näha on investeerimisportfelli turuväärtuste erinevused kolossaalsed. Investori nr. 1 portfell, kes on järjest iga kuu säästnud ligikaudu 167 eurot ja kord kvartalis 500 euro kaupa investeerinud selle maailma aktsiaturgudele omab tänaseks investeerimisportfelli, mille väärtus ületab 1,2 miljonit eurot. Investori nr. 2 portfell on väärt umbes 428 tuhat eurot, investori nr. 3 oma pea 131 tuhat eurot jne. See kõik on meile teada ja selles infos ei ole midagi uut.

      Huvitav on siinkohal hoopis see, kuidas täiendavate säästude osatähtsus portfelli turuväärtusesse kahaneb. Eelnevast mäletame, et investor nr. 1 oli säästnud kokku 91 000 eurot samas kui tema portfelli väärtus ületab 1,2 miljonit eurot. Säästud kokku ehk soetusväärtus moodustab portfelli turuväärtusest kõigest 8%. Investor nr. 3 oli 25 aastaga säästnud 51 000 eurot soetades selle eest igas kvartalis aktsiaid. Tema portfelli turuväärtuseks on pea 131 tuhat eurot ehk soetusväärtus moodustab portfelli turuväärtusest 39%. Investor nr. 5, kes on regulaarselt investeerinud vaid pisut üle viie aasta on selle aja jooksul aktsiaid soetanud kokku 11 000 euro väärtuses. Tema portfelli turuväärtus on pea 15 000 eurot. Soetusväärtus moodustab seega tema puhul portfelli turuväärtusest koguni 74%.

      Järeldused ülaltoodust on selged. СКАЧАТЬ