Cthulhu kutse. Говард Лавкрафт
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Cthulhu kutse - Говард Лавкрафт страница 13
Название: Cthulhu kutse
Автор: Говард Лавкрафт
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Ужасы и Мистика
Серия: Moodne õudusklassika
isbn: 9789949992751, 9789949992744
isbn:
Birch oli selles koledas olukorras liiga madalal, et avardatud aknast hõlpsasti välja ronida, ent võttis oma jõu otsustavaks katseks kokku. Avause servadest kinni haaranud, üritas ta end üles vinnata, kui ta äkki veidrat takistust tundis – ilmset sikutust mõlemast pahkluust. Järgmisel hetkel tundis ta esimest korda tolle öö jooksul hirmu, sest kuidas ta ka ei pingutanud, ei suutnud ta lahti rabelda seletamatust haardest, mis ta jalgu järeleandmatus ahistuses hoidis. Tema sääremarjades tuikasid jubedad valud otsekui metsikutest haavadest ja tema ajus pöörles hirm läbisegi raugematu materialismiga, mis oletas pilpaid, lahtisi naelu või mõnda muud purunenud puusärgi manust. Võib-olla ta karjatas. Igatahes rapsis ja väänles ta meeletult ja masinlikult, kuni poolminestus tema teadvuse peaaegu varjutas. Vaist juhtis teda läbi akna väänlemisel ning roomamisel, kui ta oli niiskele maapinnale räntsatanud. Ilmnes, et ta ei suutnud kõndida, ja välja tulnud kuu pidi nägema kohutavat vaatepilti, kui Birch oma veritsevaid jalgu kalmistuvahi maja poole lohistas, sõrmed arutus rutus musta mulda kaapimas ja keha kuuletumas selle hulluksajava aeglusega, mis inimest painab, kui teda jälitab viirastus või luupainaja. Ühtki tagaajajat ilmselt siiski polnud, sest Birch oli üksi ja elus, kui kalmistuvaht Armington tema nõrga kriipimise peale ukse lahti tegi.
Armington aitas Birchi vaba voodi äärele istuma ja saatis oma väikese poja Edwini doktor Davise järele. Vaevatud mees oli täiesti teadvusel, kuid ei öelnud ühtki mõistlikku sõna, pomisedes ainult midagi selletaolist nagu: «Oh, mu jalad!», «Lase lahti!» või «…surnukambris kinni.» Siis saabus arst oma paunaga, esitas käredalt küsimusi ja võttis patsiendil seljast üleriided, kingad ja sokid. Haavad – sest mõlemad pahkluud olid Achilleuse kõõluste juurest hirmuäratavalt lõhki rebitud – näisid vana terapeuti suuresti jahmatavat ja lõpuks lausa kohutavat. Tema küsimused muutusid rohkem kui arstlikult teravaiks ja tema käed värisesid vigastatud jäsemeid sidudes, mähkides neid, otsekui tahtnuks ta haavu nii kähku kui võimalik pilgu eest varjata.
Davise pahaendeline ja hämmeldunud küsitlus muutus erapooletu arsti kohta tõepoolest väga kummaliseks, kui ta üritas nõrkenud surnumatjalt tema jubeda läbielamuse viimaseidki üksikasju välja pressida. Ta tahtis veidra pealetükkivusega teada, kas Birch oli kindel – täiesti kindel –, et kõige ülemine kirst oli just see õige, kuidas ta oli selle välja valinud, kuidas oli pimedas kindlaks teinud, et see oli Fenneri kirst ja kuidas ta oli seda eristanud õela Asaph Sawyeri viletsast samasugusest kirstust. Kas Fenneri tugev puusärk oleks nii kergesti sisse vajunud? Davis, kauaaegne külaarst, oli mõlemaid loomulikult nende matustel näinud, nagu ta oli ka nii Fennerit kui Sawyerit nende viimase haiguse ajal ravinud. Ta oli Sawyeri matusel koguni imeks pannud, kuidas kättemaksuhimuline talunik võis lamada sirgelt kirstus, mis oli tillukese Fenneri omaga nii väga sarnane.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.