Jumal ja elu pärast surma. Teedrajavad uued tõendid Jumala ja surmalähedaste kogemuste kohta. Paul Perry

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ nendest kohtumistest nii sarnaselt, kinnitab, et nad on tõepoolest kohtunud sama Olendiga.

      Minu eesmärk selles raamatus on anda rangelt teaduslik ülevaade surmajärgsest maailmast, toetudes inimestele, kellel on olnud surmalähedane kogemus.

      Kokkupuuted surmajärgse eluga

      Enne kui süüvime üksikasjalikumalt surmajärgse elu maailma, tuleb mul anda ülevaade sellest, mida me teame surmalähedasest kogemusest üldiselt. Nagu ma kirjutasin oma esimeses raamatus “Surmajärgse elu tõendid”, puutusin esmakordselt SLK ideega kokku residentuuris Iowa ülikoolis, kui lugesin üht artiklit meditsiiniajakirjast Journal of the American Medical Association. Georgia osariigi kardioloog Dr Michael Sabom kirjutas, kuidas oli uurinud põhjalikult 107 napilt surmasuust pääsenud inimese juhtumeid. Paljud neist said surmalähedase kogemuse, mida ka ilmekate visuaalsete detailidega kirjeldasid. Dr Sabom kaitses oma uurimistulemusi nende ees, kes kinnitasid, et tegemist on “surmafantaasiaga” või “hapnikuvaeguses aju ilmingutega, kui see püüab toime tulla ärevustega, mille on tekitanud “meditsiinilised protseduurid ja kuuldav kõne””.4

      Sellest ajendatuna lugesin Dr Raymond Moody klassikaks saanud teost “Elu pärast elu”* – raamat, mis tutvustas surmalähedase kogemuse fenomeni tervele maailmale5.Meistriteos nii filosoofia kui ka loogika vallas, on see teos kohustuslik lugemine igaühele, kes on huvitatud SLK uuringutest.

      ___________________

      * Eesti keeles 2016, kirjastus Suur Puu. (Toim)

      Ma jätkasin õpinguid kiiritusonkoloogia alal, mis tegeleb vähihaiguste kiiritusraviga, ja selles valdkonnas töötan tänaseni. Samal ajal täiendasin oma teadmisi SLK kohta. Mind paelus mõistatus, kuidas võisid inimesed, kelle süda oli lakanud löömast, saada erksaid kogemusi, mida nad hiljem pidasid oma elu tähendusrikkamaiks. “Kas ei peaks vereringluse puududes olema selge ja pikaajaline meelemärkus võimatu?” arutasin endamisi. Ometi võis lugeda SLK kirjeldustest, kuidas teadvus kehast eraldus. “Mis siin toimub?” imestasin.

      Mida rohkem ma SLK kohta teada sain, seda enam see mind köitis, iseäranis kuna nii loogika kui ka tõendid, mis järgemööda ilmsiks tulid, ei lubanud mul neid kogemusi eirata. Nagu iga teine, nii murdsin minagi pead küsimuse üle, mis meiega juhtub, kui me sureme. SLK juhtumikirjeldused näisid otseselt vastavat sellele küsimusele. Paljudes eluvaldkondades, kui seisame vastamisi tundmatusega, otsime inimest, kes on niisuguse katsumuse juba läbinud, et saada temalt nõu ja vastuseid. Seega kui meid huvitab, mis juhtub siis, kui me sureme, on täiesti mõistuspärane kuulata neid, kes tõepoolest on olnud suremas või isegi kliiniliselt surnud.

      Kuigi tundsin SLK juhtumikirjelduste vastu sügavat huvi, polnud mul sel eluperioodil aega, et ise läbi viia ulatuslikku uurimust või otsida uusi kirjeldusi. Leidsin, et on vaja veel sadu juhtumikirjeldusi, mille põhjal oleks võimalik konkreetseid järeldusi teha, et SLK uuringud muutuksid tõeliseks teaduseks. Tollal, 1980. aastatel, tuli uurijatel SLK juhtumeid otsides sageli tugineda suuliselt levivale infole või viidetele.

      Siis tuli internet. Peagi ühendas see tehnoloogia omavahel inimesi, kaotades vahemaa, mis neid varem eraldas. Ma taipasin, et arvutitehnoloogiat ja internetti kasutades võin jõuda nii paljude surmalähedast kogemust kogenuteni (SLKk) kui võimalik. Oletasin, et võin nõnda koguda üheks teadusuuringuks piisavalt juhtumikirjeldusi. Tegin plaani, kuidas seda teha, ja panin oma ettevõtmisele isegi nime: Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutus (Near Death Experience Research Foundation, NDERF).

      Ma tunnen kõigi vastu, kes on surmasuust pääsenud ja kel on olnud julgust jagada oma sügavalt isiklikke lugusid, ülimat lugupidamist ja austust. Ainult siis, kui need inimesed julgevad rääkida, on meil võimalik uurida surmalähedasi kogemusi teaduslikult. Tahtsin luua turvalise ja lihtsa viisi, kuidas need inimesed saaksid oma lugusid jagada.

      Ma rajasin SLK ametlikuks uurimiseks Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutuse (NDERF). 1998. aastal, kui meil olid kasutada kõik eelised, mida pakkus internet, lõin NDERF-i veebilehe www.nderf.org. NDERF-i veebilehel saavad SLKk-d jagada oma lugusid ja vastata üksikasjalikule küsimustikule oma kogemuse kohta. See küsimustik on tõesti väga üksikasjalik, sisaldades praegusel hetkel rohkem kui sadat küsimust ja kogudes informatsiooni, mida on tarvis, et mõista nii SLK individuaalseid elemente kui ka SLK-d kui terviknähtust. Küsimuste rohkus on viinud SLK uuringud täiesti uuele tasemele, mille tõttu on meil varasemast laiem ülevaade selle kogemuse erinevatest külgedest ja sügavamatest tähendustest.

      Näiteks ei uuri NDERF-i küsitlus pelgalt SLK ülesehitust, vaid ühtlasi muutusi, mis on leidnud aset pärast SLK-d, näiteks muutusi lähisuhetes (“Kas sinu lähisuhted on muutunud sinu kogemuse tagajärjel?”), usulistes hoiakutes (“Kas sinu usulised hoiakud/tavad on muutunud sinu kogemuse tagajärjel?”) ning väärtustes (“Kas sinu väärtused või uskumused muutusid pärast sinu kogemust?”). Hiljem näeme, et need küsimused pakuvad rikkalikku uurimismaterjali.

      Jumal ja temaga seonduvad SLK aspektid võetakse luubi alla küsimustega “Kas sa omandasid oma kogemuse ajal teadmise/teadlikkuse Jumala või mõne ülima olendi olemasolu (või olematuse) kohta?”, “Kas sa tajusid mõne müstilise olendi lähedust või millegi müstilise kohalolu või kuulsid tundmatut häält?”, “Kas sa nägid ebamaist valgust?”, “Kas sa nägid lahkunute vaime või religioosseid olendeid?” ning “Kas sa puutusid kokku mõne olendiga, kes varem elas maal ja keda mingi religioon tunneb nimepidi (näiteks Jeesus, Muhammad, Buddha jne) või said temast teadlikuks?”.

      Kui NDERF-i veebileht 1998. aastal valmis sai, ei osanud ma aimatagi, kui edukaks see ettevõtmine osutub. NDERF levis inimeste seas kulutulena ja muutis mu elu alatiseks. Aastate jooksul on NDERF puudutanud miljonite inimeste elusid. On tähelepanuväärne, et NDERF-is on oma surmalähedast kogemust jaganud üle nelja tuhande inimese. Tänu sellele, kui paljud SLK-d on nüüd kättesaadavad, loete te praegu suurimat teadaolevat uurimust SLK-de kohta.

      Nii jõuamegi teise tähtsa NDERF-i eesmärgini. Algusest saadik on NDERF olnud avalik teenus. NDERF-i oluline eesmärk on vastu võtta ja jagada surmalähedasi kogemusi üle terve maailma. Osa NDERF-i veebilehest on tõlgitud rohkem kui neljasaja vabatahtliku poolt enam kui kahekümnesse keelde. See on võimalik tänu NDERF-i veebihalduri Jody Longi erakordsele pühendumusele. Samuti on NDERF aidanud paljudel ajakirjanikel leida SLKk-sid televisiooni ja raadiosaadete, aga ka ajalehtede ja ajakirjade jaoks. Aastate vältel on NDERF saanud tuhandeid e-kirju ja neile vastanud. Algusest peale on NDERF-i teenuseid pakutud piiranguteta ja tasuta. NDERF-i kallal on tõepoolest töötatud armastusest asja vastu.

      Neli tuhat SLK juhtumit, mille olen oma karjääri vältel läbi vaadanud, osutavad ühel häälel maailma, mida me kutsume surmajärgseks eluks, tegelikkusele. Niisiis pole üllatav, et peaaegu kõik inimesed, kellel on olnud surmalähedane kogemus, usuvad isiklikele kogemustele tuginedes surmajärgsesse ellu. Siin on mõned andmebaasist leitud tüüpilised mõtted:

      •Oma kehast lahkumine kinnitas mulle, et me võime eksisteerida füüsilisest kehast väljaspool6.

      •Kahtlemata elame edasi – igavesti. Surma pole olemas. On vaid millegi läbimine või tagasipöördumine koju7.

      •Kindlasti sain ma teadlikuks, et elu kestab pärast füüsilist/maist surma edasi8.

      •Ma olin teadlik, et olen kuskil suurepärases paigas, ning kui mind ümbritsesid inimesed, kelle kohta teadsin, et nad on surnud – olin täis armastust ja ümbritsetud armastusest9.

      Need mõtted peegeldavad kohtumist maailmaga, mida soovime sellest raamatus uurida lähemalt.

      Ülevaade surmalähedastest kogemustest

      Enne oma uurimistöö tulemuste arutamist tahan esmalt esitada СКАЧАТЬ