Название: Janu
Автор: Jo Nesbo
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современные детективы
isbn: 9789985344804
isbn:
Truls toksis viimase punkti klaviatuuril sisse ja vaatas lühikest, kuid tema meelest täpset raportit. „Vaata kaasas olevat kellaaegadega nimekirja allakirjutanu külastatud asutustest. Keegi tööl olevatest isikutest ei kinnitanud, et oleks Elise Hermanseni mõrvaõhtul näinud.” Ta vajutas saatmisnuppu ja tõusis.
Ta kuulis vaikset surinat ja nägi lauatelefoni tulukest plinkimas. Ta nägi ekraanil olevast numbrist, et kõne tuli valvetelefonilt. Nad võtsid vihjed vastu ja saatsid edasi ainult need, mis mingil moel tähtsad tundusid. Pagan, tal polnud hetkel rohkemate jutukate inimeste jaoks aega. Ta võis teeselda, et polnud seda näinud. Teisest küljest, kui tegu oli vihjekõnega, siis võis tal seal, kuhu ta minna kavatses, olla veelgi rohkem letti laduda.
Ta võttis vastu.
„Berntsen.”
„Lõpuks! Keegi ei vasta, kus kõik on?”
„Baaris.”
„Kas teil pole mitte mõrv, mida …”
„Milles asi?”
„Siin on mees, kes ütleb, et ta oli Elise Hermanseniga eile õhtul koos.”
„Ühenda.”
Kostis klõps ja Truls kuulis meest, kes hingas nii raskelt ja kiiresti, et see võis tähendada ainult seda, et ta kartis.
„Konstaabel Berntsen, vägivallaosakond. Milles asi?”
„Minu nimi on Geir Sølle. Ma nägin Elise Hermanseni pilti VG netilehel. Ma annan endast märku, sest mul oli eile õhtul väga lühike kohting naisega, kes oli tema moodi. Ja ta kutsus end Eliseks.”
Geir Søllel kulus viis minutit, et anda aru kohtumisest Jealousy Baris ja sellest, et ta oli seejärel otse koju läinud ja oli enne südaööd kodus. Truls mäletas häguselt, et pissivad poisid olid Eliset pärast 23.30 elusana näinud.
„Kas keegi saab sinu kojujõudmise aega kinnitada?”
„Minu arvuti logi. Ja Kari.”
„Kari?”
„Naine.”
„Sul on pere?”
„Naine ja koer.” Truls kuulis mahlast neelatamist.
„Miks sa enne ei helistanud?”
„Ma nägin alles nüüd pilti.”
Truls tegi märkmeid ja vandus sisimas. See pole mõrvar, vaid kõigest keegi, kelle kahtluse alt väljas olemises nad veenduma pidid, aga see tähendas ikkagi veel raportikirjutamist ja nüüd saab kell enne kümme, kui ta minema pääseb.
Katrine kõndis mööda Markveienit. Ta oli Anders Wylleri tolle esimeselt tööpäevalt õhtule saatnud. Ta naeratas, mõeldes, et see päev jääb poisile kindlasti elu lõpuni meelde. Kontorist läbi ja kohe mõrva sündmuskohale – ja veel millise. Mitte mõne kurva narkomõrva, mille inimesed järgmiseks päevaks unustanud on, vaid sellise, mida Harry kutsus see-võinuks-olla-mina-mõrvaks. See oli mõne niinimetatud tavalise inimese mõrv tavalises ümbruses, sellised tõid pressikonverentsidele täismaja ja tagasid esiküljelood. Sest see, mis on tuttav, annab publikule suurema võimaluse sisse elada. Sellepärast saigi Pariisi terroriakt suurema meediakajastuse osaliseks kui Beiruti oma. Ja ajakirjandus avaldas survet. Sellepärast politseiprefekt Bellman juhtumiga nii kursis oligi. Talle hakatakse küsimusi esitama. Mitte kohe, aga juhul kui noore, haritud ja ühiskonda panustava naise mõrva ei lahendata lähemate päevade jooksul, tuleb tal sõna võtta.
Sealt oma Frogneris asuvasse korterisse minek võtab tal pool tundi, aga sellest pole midagi, tal oligi vaja veidi pead tuulutada. Ja keha. Ta võttis tagitaskust telefoni ja avas Tinderi. Kõndis, üks silm kõnniteel ja teine telefonis, samal ajal vasakule ja paremale libistades.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.