Maapõu. I osa. Deemoni sarja 5. raamat. Peter V. Brett

Чтение книги онлайн.

      Leesha kangutas Olive’i rinna otsast ja ulatas Elonale. „Kas kõik on päral ja joovad teed?” Tarisa ruttas kohendama tema kleidikaelust, patsutas sinna nobedalt puudrit lisaks.

      „Paljud ootavad juba tund aega,” ütles Wonda.

      Leesha noogutas. Thamos oli tavatsenud lasta nõunikel oodata võimu ilmutamiseks, ning tema esimese nõukogu koosoleku puhul alates tagasipöördumisest tundus talle paslik seda edasi harrastada.

      Enamgi veel, koosoleku ajastamine päeva lõppu võimaldas Leeshal vältida õhtupäikest, mis ujutas üle nõukoguruumi läänepoolsed aknad. Loitsuprillid pähe libistanud, tõusis ta ja liugles koridori. Viibinud kodus nädala, ei saanud ta kauem viivitada.

      „Leesha Paberivalmistaja, Välu maakonna perenaine,” ütles Arther ilustusteta, juhatades ta nõukoguruumi kuningliku sissepääsu kaudu, mida varjas suuresti Thamose mammutlik troon. Tulevikus kavatses Leesha koristada aujärje ära, kuid praegu täitis see eesmärki – terendades nõukogu silme all.

      Tiitli oli Leesha kõrvaldanud oma nimest sihilikult. Krahvinnaks oli teda teinud Angiers’ troon, temal aga polnud mingit isu püsida vasallina. Maakonnal oli ammugi aeg iseseisvuda.

      Igaüks tõusis, kummardati ja kniksutati. Ta noogutas tänutäheks ja viipas, et istutaks kohtadele. Ainuke erand oli Arther, kes jäi trooni juurde seisma.

      Leesha mõõtis nõunikke pilguga. Tema isa Erny, loitsutundjate gildi eestkõneleja. Smitt, kaubitsejate eestkõneleja. Ehkki inkvisiitor Hayesi vägeva puust tooli oli hõivanud ülemkarjane Jona, oli Hayes leidnud teise peaaegu sama väärika ning istus ülemkarjase kõrval. Parun Garedi kõrval oli sarnaselt kapten Gamon. Laua kaugem osa oli Darsy ja Vika päralt, Darsy tore polstriga tool kuulus kunagi Leeshale. Nende lähedal istusid Amanvah, Kendall ja laulikute gildmeister Hary Pillapalla.

      „Aitäh, et tulite,” alustas Leesha. „Ma tean, et tänaõhtune talitus tahab rohkesti ettevalmistusi, seega tehkem esimesel koosolekul lühidalt. Esiteks, nagu te olete kuulnud, säilitab lord Arther peaministri koha.” Ta noogutas mehele. „Minister?”

      Kirjutustahvel peos, astus Arther esile. „Välu maakonnas on nüüd kuusteist rüütlimõisa, emand, Taimetundjate Metsa lugemata. Üksteist tükki on käivitanud suurloitsud. Neli on hakanud maksma makse. Ülejäänutes valitseb … ebakindlus, kuna inimesed alles harjuvad uue elukorraldusega.”

      Valdavalt olid need rüütlimõisad moodustanud krasialaste küüsist põgenejad, keda voolas mullu ühtesoodu. Äramajutamiseks olid Välu maakonna piirid paisunud jõuliselt, münditi klatte, et lükata käima majandust ja pakkuda elu ülesehitamiseks ainelist tuge.

      „Puuraiduritega liituma saadavad rahvast kõik,” tähendas Gared. „Uusi võitlejaid värbame iga päev, mis on hea. Suurloitsualad tõrjuvad, aga ei hõrenda deemonite ridu. Kui üldse midagi, siis läheb asi hullemaks.”

      „Kilpide-relvade loitsimiseks kasutame valuvorme ja jäljendeid,” lisas Erny. „Käsitsi loitsimine on küll vähem tõhus, kuid lubab meil nõudlusele vastata. Me töötame ka riiderullidega, et toota hulgi nähtamatuse keepe.”

      Leesha noogutas. „Kuidas edeneb ratsaväe taastamine?”

      „Jon Hobusekasvataja tarnib ratsusid juurde,” ütles Smitt. „Puurüütlid …”

      „Välurüütlid,” parandas Leesha, vaadates Gamoni poole.

      „Ah?” imestas Smitt.

      „Puusõdurid on tänasest laiali saadetud,” ütles Leesha. „Kes soovib ühineda Välusõduritega, kantakse otsekohe nimestikku, auaste ja palk säilivad, tingimuseks truudusevanne maakonnale. Teised aga …”

      Gamon tõstis käe. Oli seda eelnevalt Artheriga arutanud. „Ma rääkisin meestega, emand. Angiers’sse ei soovi naasta keegi.”

      Leesha kinkis noogutuse. „Varsti näeme neid jälle tugevana, kapten.”

      Ta heitis pilgu Jonale, kelle kõrval istus jäigalt inkvisiitor Hayes. „Ülemkarjane, teie jumalasulased?”

      „Tugevus on visa taastuma,” ütles Jona. „Krasia sissetungijad hukkasid alati ühtviisi nii leitud hingekarjased kui ka noviitsid. Meid on vaid käputäis, rohkearvulises koguduses. Ma soovin teie õnnistust, et määrata inkvisiitor Hayes eestkõnelejaks Välu esimeses hingekarjaste nõukogus.”

      Leesha ja inkvisiitori pilgud ristusid. Too kandis koosolekul samuti prille. Eristades prilliklaasidel tantsimas loitsuvalgust, teadis Leesha, et tema aurat jälgitakse, nõnda nagu temagi jälgib inkvisiitori aurat.

      Seegi oli eelnevalt kokku lepitud. Sedasi ei püüa kumbki vastast lõksu, kuniks mõlemad etendavad nõukogu ees kohustuslikku näitemängu.

      „Mismoodi reageerib teie arvates hertsog Pether,” küsis Leesha, „kui te ütlete lahti Angiers’ kirikust ja annate vande sõltumatule Välukirikule, kus ülemkarjaseks Jona?”

      Hayes visandas õhku kärme loitsumärgi. Inkvisiitori oskused avaldasid muljet – Leesha nägi kõikjalolevat võlujõudu pühamärgist lainetamas. Mees ise ei suutnud keerata lainetuselt silmi.

      Leesha naeratas auras koitva mõistmise üle. Hingekarjased ei aimagi oma tegelikku väge.

      Hayes raputas endalt üllatuse. „Mina olin Petheri koolitaja. Ta suhtub sellesse isikliku reetmisena. Angiers’ kirik kuulutab mind ketseriks ja väljastab tõenäoliselt volikirja põletada mind elusalt, kui tõstan jala uuesti Angiers’ pinnale.”

      „Aga teie jääte kindlaks?” küsis Leesha.

      „Mind läkitati siia välja juurima ketserlust,” ütles inkvisiitor Hayes.

      „Selleks, et tuua maakond tagasi ülemkarjase Petheri ja Angiers’ kirikuvalitsuse alla. Ent siin teenitud kuude jooksul olen ma näinud rahva päratut usku ja vaprust, olen tunnistanud sündmusi, mida Angiers’ hingekarjaste nõukogu suudab üksnes kujutleda.

      Ma ei väidagi, et tean Looja plaani, kuid ma tean, et Ta pani mind siia põhjusega – seisma inimeste ja Maapõue vahel. Näitama, et Looja jälgib uhkusega oma rahvast.”

      Auras põles veendumus ning Leesha kummardas Jona ees pea. „Te ei vaja mu õnnistust, ülemkarjane, aga see on teil olemas.”

      „Tänan teid, emand,” vastas Jona. „Me alustame noviitside edutamist hingekarjasteks ja uute sõelumist, kuid võib minna aastaid, enne kui meie read on piisavad.”

      „Muidugi,” ütles Leesha. „Vahest on aeg edutada ka noviits Franqi?”

      Mõlema mehe aura lõi õhetama. Ärevalt piieldi teineteist ja Garedit. Õhetus levis pikkamisi ümber laua, kuni oli ilmne, et kaaslased teavad midagi, mida Leesha ei tea. Isegi Darsy.

      „Mis viga?” nõudis ta.

      „Franq on väike osa suuremast murest,” ütles Darsy. „Mure vohab maakonna südames nagu umbrohi.”

      „Maalingutega Lapsed,” taipas Leesha.

      „Nad ei kuula enam kedagi!” Gared laksas hiiglasliku peopesa lauale ja kogu kaadervärk vappus, loksutades tassides teed. „Rivistustel nad ei käi, nendega ei saa jutulegi.”

      „Elavad СКАЧАТЬ