Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Карл Густав Юнг
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika - Карл Густав Юнг страница 7

СКАЧАТЬ (lad. k.)

      11

      “Pole midagi mõistuses, mida varem poleks olnud aistingutes” (lad.

1

David Cox, “Modern Psychology: The Teachings of Carl Gustav Jung”. 1968, lk. 21.

2

C. G. Jung, “Letters”, Vol. 2 (1951–1961). 2011, lk. 301.

3

C. G. Jung, “Letters”, Vol. 1 (1906–1950). 2015, lk. 440.

4

Käesolevas väljaandes pole nurksulge selles funktsioonis kasutatud. Viited C. G. Jungi tekstidele on antud tema “Kogutud teoste” saksa väljaande (“Gesammelte Werke”, edaspidi lühendatult GW) põhjal või algselt ingliskeelsete kirjutiste puhul inglise väljaande (“Collected Works”) järgi ning korrastatud GW 18. köite esimese osa (“Das symbolische Leben: Verschiedene Schriften”. Solothurn–Düsseldorf: Walter, 1995, lk. 14–198) eeskujul. Võimalusel on viidatud eesti tõlgetele. Toim.

5

Selle [1968. a.] väljaande jaoks valmistas joonised, diagrammid ja akvarellmaalide kujutised uuesti ette dr. E. A. Bennet.

6

1920. a. asutatud Tavistocki Väljaku Kliinik [Tavistock Square Clinic] nimetati 1931. aastal ümber Meditsiinilise Psühholoogia Instituudiks [Institute of Medical Psychology] ning veel mõned aastad hiljem Tavistocki Kliinikuks [Tavistock Clinic].

7

iseseisvad olemused (lad. k.) Siin ja edaspidi võõrkeelsed sõnad ja väljendid tõlkinud Hillar Künnapas.

8

sarnast ravitakse sarnasega (lad. k.)

9

Immanuel Kant, “Anthropologie in pragmatischer Hinsicht”, I osa, 1. rmt., 5. lõik.

10

peaaju (lad. k.)

11

“Pole midagi mõistuses, mida varem poleks olnud aistingutes” (lad. k.). G. W. Leibniz, “Noveaux essais sur l’entendement humain”, II rmt., 1. ptk., 2. lõik, vastuses Locke’ile. Formuleering on skolastilist päritolu; vt. Johannes Duns Scotus, “Super universalibus Porphyrii”, 3. küsimus.

12

Joh 34: 2; C. G. Jung, “Symbole der Wandlung” (GW, 5. kd.), lõik 162 ja märkus 69.

13

C. G. Jung, “The Realities of Practical Psychotherapy” (“Collected Works”, 16. kd., 2. väljaanne), “Lisa”, lõik 558 jj.

14

Võimalik, et Jung peab siin silmas melothesia’id, mille seletus on antud tema teoses “Psychologie und Religion” (GW, 11. kd.). Vrd. C. G. Jung, “Pshychologie und Alchemie” (GW, 12. kd., joon. 156.).

15

Vt. ka C. G. Jung, “Psühholoogilised tüübid”. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk. 596. Tõlkinud Piret Metspalu. Vt. ka GW, 6. kd., “Psychologische Typen”.

16

Nelja funktsiooni kohta vt. samas: aistimine lk. 536–539; mõtlemine lk. 598, 599; tundmine lk. 619–623; intuitsioon lk. 576–578.

17

tegelikkuse funktsioon (pr. k.)

18

“Psühholoogilised tüübid”, lk. 540, 541.

19

tunne kõhus (pr. k.)

20

mõttesähvatus (sks. k.)

СКАЧАТЬ