Tüdruk Online tuuril. Zoe Sugg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ paar võtet ja võtan seejärel rahakotist naelase mündi, mille ta kitarrikotile asetan. Ta naeratab tänulikult ja mina sööstan burgeriresto suunas, sest taevas avaneb ja vihma hakkab ladistama. Tüüpiline briti suvi.

      Sees on kõik juba ootamas. Elliot kiirustab minu poole ja sunnib mind peatuma. „Ära nüüd närvi mine,” alustab ta.

      „Mida sa sellega öelda tahad?” kortsutan kulmu. Aga siis astub ta kõrvale.

      Tema selja taga seisab Megan.

      Ja tal on seljas täpselt samasugune kleit.

      Kolmas peatükk

      Mähin jaki veelgi tihedamalt enda ümber ja üritan kleiti katta. Megan naeratab malbelt ja jääb tekkinud olukorras üllatavalt rahulikuks, kuid tõenäoliselt vaid seetõttu, et mina olen piinlikkusest juba näost tomatpunaseks värvunud. Olen valmis kannapööret tegema ja otsemat teed tagasi välja astuma, aga Elliot haarab mu käest ja pigistab seda.

      „Isver, Penny, meil on ühesugused kleidid!” ütleb Megan oma pikki kastanpruune juukseid seljale heites. „Kas sina ostsid selle samuti ASOSest? Parem passi peale, et Noah mind esimesena ei näeks, muidu ta võib segadusse sattuda ja hoopis mulle pääsme lava taha anda.” Ta pilgutab mulle ülepingutatult silma ja mul hakkab sees keerama. Pean paratamatult mõtlema, et tema näeb selles kleidis minust hoopis parem välja.

      „Kasva suureks, Megan. See on kõigest kleit – mitte aju siirdamine, mis sinust kenama inimese teeks,” nähvab Elliot.

      Kira istub Megani selja taga lauas. Ta läkitab mulle vabandava naeratuse ja kehitab õlgu. Tunnen südames valusat torget, kui mõtlen, kas Kira rääkis Meganile, et ma sellise kleidi ostsin. Aga siis ütlen endale, et ma ei tohi nii paranoiline olla.

      „Tore, et tulid, Penny!” ütleb Kira. „Kas Noah tuleb ka siia?”

      Tunnen, kuidas kõik minu poole vaatavad, isegi teistest laudadest. Naeran närviliselt. „Oi, ei usu. Noah on show ettevalmistamisega väga hõivatud. Ma saan temaga pärast seda kokku.”

      Elliot tirib mu läbi resto ühe eraldatud lauakese juurde, mis asub ülejäänutest nii kaugel, kui ilma ebaviisakaks muutumata võimalik. Tundub, nagu kavatseksid kõik mu koolikaaslased ja pooled Ellioti omadestki sellele kontserdile minna. Mõistagi tekitab neis elevust võimalus näha Noah Flynni, kuid põhiesineja, The Sketch, on hetkel lihtsalt ülikuum. Tegemist on USA neljaliikmelise poistebändiga, mis möödunud aastal oma lauluga „On vaid üks” kuulsuseorbiidile paiskus. Nad on juba kontserte andnud Manchesteris ja Birminghamis, kuid see on esimene, kus ka Noah üles astub. Siis läheb ta koos The Sketchiga Euroopa-tuurile ja mina saan temaga kaasa minna.

      Mu kõhus võbelevad närviliste, kuid elevust tundvate liblikate tiivad.

      Libistan end laua äärde ja Elliot potsatab minu vastu istuma. „Oeh, ma ei suuda uskuda, et viibime Mega-Vastikuga samas ruumis,” ütleb Elliot. „Miks sa olid nõus teistega siin kokku saama?”

      „Kira kutsus mind ja ma ei osanud kuidagi ära öelda. Nad kõik tulevad kontserdile ja koos minemine näis igati mõistlikuna. Pealegi toimub kontsert Brighton Centre’is. See on nii suur, et loodetavasti me isegi ei näe neid,” seletan mina.

      „Kas sa teadsid, et Brighton Centre mahutab neli ja pool tuhat inimest ja oli viimaseks kohaks, kus Bing Crosby enne oma surma kontserdi andis?”

      „Kas tema laulis lugu „White Christmas”? Kuidas sa selliseid asju tead, Wiki?” küsin naerdes.

      „Mina tean kõike, preili Penny P. Sa ju tead seda. Vähemasti istume me VIP-tsoonis,” ütleb Elliot oma piletit lehvitades ja laialt naeratades. „Esimene klass, siit me tuleme!” Ta põrgatab end pingil üles ja alla. „Vau, kui juba meie nii ärevil oleme, kuidas siis veel Noah ennast tunneb?”

      „Noah ei lähe kunagi närvi!” Ma ütlen seda, teadmata, kas see ka paika peab. Ma pole teda kunagi tõeliselt esinemas näinud – mitte nii suure publiku ees. „Ma tean, et ta on väga elevil. See on tema võimalus endale Euroopas nime teha.”

      „Eks ole, pärast seda, kui ta on koos The Sketchiga esinenud, teavad kõik ta nime. Isegi kõik sinusugused teavad, kellega tegemist!”

      Naeratan, kuid Ellioti sõnad teevad mind rahutuks. On veider mõelda, et vaid kuue kuu eest polnud mul aimugi, kes on Noah Flynn, aga praegu tundub, et teda teavad sisuliselt kõik. Olen korra meediatormis end peaaegu kaotanud. Kas ma suudan ees ootavas keeristormis Noah’t mitte käest lasta?

      „Kas sa oled ülejäänud bändiga kohtunud?” küsib Elliot.

      Raputan pead. „Veel mitte, aga seda ma tean, et mõned Noah’ parimad sõbrad mängivad seal.”

      „Ma tõepoolest tahaksin sinuga kaasa tulla,” tunnistab pilgu maha pööranud Elliot.

      „Mina tahaksin samuti, et sa tuleksid! Aga sul saab CHICis väga tore olema,” tuletan talle meelde. Elliot on oma praktikat juba pool aastat oodanud, alates hetkest, mil talle praktikakohta pakkuvast ajakirjast jaatav vastus saadeti.

      „Kas sa tead, et CHIC loodi 1895. aastal?”

      Sirutan käe üle laua ja panen selle Ellioti oma peale. Tean, et ta külvab mind faktidega üle närvilisusest, mitte lõbu pärast. „Sul läheb kõik suurepäraselt,” ütlen talle rahustavalt.

      Ettekandja tuleb meie juurde ja küsib, mida me tellida soovime, aga mina olen nii närvis, et ei suuda söömisest mõeldagi. Peidan näo menüü taha ja me palume valiku tegemiseks veel mõned minutid aega, aga ma soovin peaaegu kohe, et ettekandja poleks lahkunud. Tema taga seisab inimene, kelle nägemine minus pelgust tekitab.

      „Hei, Penny.”

      Lasen menüül lauale langeda. „Ee, hei, Megan.”

      Ellioti pilgus sähvivad vihased sädemed, kuid Megan ei pööra talle tähelepanu. Selle asemel keskendub ta mulle. „Mul on väga kahju, et meil ühesugused kleidid on – kas tahad, ma käin riideid vahetamas? Ma võin enne kontserti kodunt läbi lipata.”

      Seda ei osanud ma oodata – et Megan oma heatahtlikku ja sõbralikku külge näitab. Mulle meenub vilksamisi tüdruk, keda ma kunagi tundsin. Aga mul on raske eristada teda sellest tüdrukust, kes aasta alguses mu elu hävitada üritas – tundub, nagu oleks tegu kahe üksteise peale asetatud fotoga, topeltilmutusega reaalajas. Ma ei tea endiselt, kumb neist on tõeline Megan.

      „Ei, kõik on okei. Tegelikult on see isegi natuke naljakas,” ütlen talle.

      Ta naeratab mulle ja see mõjub siiralt. „Ma siin mõtlesin …” ütleb Megan ja äkki meenutab ta naeratus hai oma – üksnes hambad – ning on selge, et teda ajendas meie juurde tulema mingi tagamõte. „Mis sa arvad, kas sa saaksid minu, Kira ja Amara hiljem lava taha viia? Ma lihtsalt sureksin täiega, kui saaksin The Sketchiga kohtuda.”

      Tõmban kulmu kipra. Elliot hähhitab valju häälega ja pööritab silmi. „Oi, ma ei teagi … Ma pean Noah käest küsima,” ütlen mina.

      „Sa võiksid ju kohe küsida!”

      „Mis mõttes?”

      Megan kergitab kulmu. „Miks sa talle sõnumit ei saada, et küsida? Sul ju on oma poisi telefoninumber olemas, või kuidas?”

      „Penny СКАЧАТЬ