Varas. Kuninganna varas. 1. raamat. Megan Whalen Turner

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ juures läbisime jälle jaheda tunneli, seekord palju pikema kui see, mis viis läbi suurkoja. Möödusime kaevetöödest ja uuemast linnamüürist. Siis olime jälle väljas päikese käes. Mitte et linn oleks müüridega lõppenud. Vallutajad olid oma abistaval ja mõistlikul viisil linna õitsengu toonud, ja see kasvas üha suuremaks ja suuremaks. Me ratsutasime mööda ilusatest majadest, mis kuulusid kaupmeestele, kes ei tahtnud elada linnas kokku pressitult. Üle aiamüüride võisime näha sidruni-, viigi- ja mandlipuid, mis varjasid muru või verandaserva. Hobused olid nagu liikuv platvorm, lubades pilguheitu teiste inimeste privaatsusse. Oleksin eelistanud ronida üle müüride ja isu täis vaadata. Mulle ei meeldinud viis, kuidas vaade kadus jätkuvalt apelsinipuude roheliste lehtede taha just siis, kui mul huvi tekkis.

      Villade taga algasid talumajad. Täiesti lamedad põllud ulatusid miilide kaupa igas suunas meist kummalegi poole. Tundus, et maapind kulges täiesti tasaselt, kuni tee jõudis Hephestia mägedeni paljude miilide kaugusel. Kusagil meist paremal, meie ja mere vahel, oleks pidanud olema Seperchia jõgi, kuid ma ei näinud seda, isegi mitte hobuse seljast. Tõusin jalustes püsti, et vaadata, kuid võisin vaid oletada, et vesi peitus rannikul kasvava puuderivi taga. Mu põlved hakkasid otsekohe vabisema, nii et istusin sadulasse tagasi. Hobune häälitses vaikselt ja kaeblikult.

      «Ära sikuta ohje,» ütles mees minust paremal.

      Vaatasin alla nahajuppidele mu käes ja lasin nad hoopis lõdvaks. Loom ilmselt teadis, kuhu läheb, ilma mu juhatuseta. Me möödusime ühest sibulapõllust teise järel, ja vahel väiksematest kurgi- või arbuusipõldudest. Arbuusid olid nii suured nagu mu pea, nii et oli hilisem suvi, kui olin arvanud. Vanglast välja pääsemine oli kaua aega võtnud.

      Ratsutasime kuumuses edasi. Hilissuve tuuled, etesiaanid, polnud veel kohale jõudnud ja kogu maastikul ei liikunud mitte midagi. Päike kõrvetas ja isegi tolm ei püüdnud kerkida.

      Me möödusime oliivipuude salust, mis kasvas talumaja ees. Nende hõberohelised lehed olid nagu kivist välja raiutud.

      Linnas olin tahtnud päikesevalgust emmata ja mähkida seda enda ümber nagu tekki. Pöörasin end sadulas, et oma nahka nii palju kui võimalik päikese kätte seada. See oli alguses meeldiv, aga selleks ajaks, kui linn meie taga oli kuldse kivikese sarnaseks muutunud, tundsin, nagu kannaksin mustusest ja kuivanud higist kuube, mis on kaks numbrit kokku tõmbunud. Ma sügelesin igalt poolt. Vanglalõhnad heljusid mööda teed koos minuga ja ma arvan, et isegi hobune mu all pani seda pahaks.

      Märkasin, et kui päike muutus kuumemaks, liikusid kaks ratsanikku minust kummalgi pool üha kaugemale ja kaugemale.

      Vaatasin seltskonna üle. Maagi olin juba uurinud. Minust paremal oli sõdur, kes hoiatas mind ohjade sikutamise eest. Ta elukutse oli ilmselge, kuna ühe ta sadulakoti klapi alla oli torgatud mõõk. Arvasin, et see oli Pol, keda maag oli õues hüüdnud, sest kaks meie rühma ülejäänud liiget olid kindlasti need noorukid. Üks minust noorem ja üks minust mõned aastad varem, oletasin ma. Miks nad meiega kaasas olid, ma ei teadnud. Vanemal oli samuti mõõk tupes, ja pärast juhendamist oleks ta tõenäoliselt suutnud hernehirmutise maha raiuda, kuid noorem paistis täiesti kasutuna. Nad olid mõlemad ilmselgelt hästi kasvatatud, mitte teenrid, ja mõtlesin, et kas nad on vennad. Nagu maag, olid nad riietatud tumesinistesse tuunikatesse, mis laienesid vöökohalt nende pükstele. Vanemal olid tumedamad juuksed ja ta nägi parem välja. Paistis, nagu teaks ta seda. Minust vasakul ratsutades krimpsutas ta nina iga kord, kui kerge tuuleiil minu suunast puhus, kuid ei vaadanud kordagi mu poole. Noorem poiss ratsutas enamasti mu järel ja iga kord, kui pöörasin pead tema vaatamiseks, leidsin ta vastu vahtimas. Hetkel nimetasin nad Vanemaks Kasutuks ja Nooremaks Kasutuks.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAICAgICAQICAgIDAgIDAwYEAwMDAwcFBQQGCAcJCAgHCAgJCg0LCQoMCggICw8LDA0ODg8OCQsQERAOEQ0ODg7/2wBDAQIDAwMDAwcEBAcOCQgJDg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg4ODg7/wAARCAM7AjoDAREAAhEBAxEB/8QAHgAAAgIDAQEBAQAAAAAAAAAABQYEBwIDCAEJAAr/xABXEAACAQIFAQYDBQYCCAMFABMBAgMEEQAFBhIhMQcTIkFRYRRxgQgVMpGhI0KxwdHwUuEJFiQzYnKC8RdDkiVTosLSGDRjc8MKJkR0g5OyJzVVZaOz0//EAB0BAAIDAQEBAQEAAAAAAAAAAAIDAAEEBQYHCAn/xABLEQACAgEDAgMFBgMHAAcHAwUAAQIRAwQhMRJBBRNRImFxgZEGFDKhsdFCwfAVIzNScpLhJDRDU2KCohY1RJPC0vEHJVSDY3Pio//aAAwDAQACEQMRAD8A+p+VTqO9DG3IsT6YVLk5ST5AlfVqM+mKm9jYhTa+F2MS2NVPOHryuwrGBxc83xadst8E1SXdWD7Be9/SxwT3QC2kSZswEmXBbgsr363/AExmujQ/cDopKJITLMweTkgMepwKSQbcg4azdp25Cqe64AFsWmVSAcLtJGJZG4b8IB4GHxe1i5eiA+YNGJhYFfAbkC364GXJcboERyKtC4Y8b72vgL9kPYUszhWdZGBAYE4zyVoF7FaZpS78qmJFtrA3tjNKOxRW+bUDSmLbxxf9emM04bEi2RaPfQVtQ4kMUnFmViCMY5I1JUWRkvatWZZUx0dehr6a4Ak32dR6++Eyih8ZtF8ZRrjJM20/TypWJFMzH9lKwVr4U7NMZpjNQV6fGkBxY9SGuMLi2N5QeaqhCWZ7gj53w3qA6QlltZGs4ZSGsemHY5tMRODGiSVBFvLWIvyMbXIz0QDWxpJ3ZK7kO0nd54FTXBdME1VaVd+6s77SVQHrhTlvsOjG+RZpK6WGsZJn8btuLFug9BiSbGUmMMWZQ3s0gutuSevOEKdC5Y/QiZlmscn7FJwFvZyvU+wxJTsLHGnuIMWp0izBNzNI7XVTewUdMGp7UE3uQJ+0eJJZV79JAh4LHnj5YYnYHmUMOU9o2WVhULG3eWF7EWBPzwttxZe0xwr9W0VC3cmoBZbHkWHNvpgJZXexccfqBa3XGWHJRM1QgcOVKq/Itb+uK6nMvpjF2JtVqinqOyvN89lqooKLL5HaYiW8rsQqxRqvUgs9yfIKfbGqGL1BeS90eU+smj0bT1MDo6GAPdjYm4684tqmWpJqwDV6/qBQRzGYuhax2G5GCqidXoIGc66qaqKRkbaCNviblrHAN77iXKxXo9dVkFVEUnaI7GV9khF1YEFT7EYZFpCm2LNbnjVuXZrQOoEsQ

СКАЧАТЬ