Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid страница 20

СКАЧАТЬ ja mõistmist. Näiteks võivad tasemeharidussüsteemis kenasti koha leida teadmised sellest, mis on inimõigused, kuidas nad välja kujunesid, millistes juriidilistes dokumentides nad on sätestatud ning miks nad on olulised kodanikuühiskonna arengu ja maailmarahu saavutamise jaoks. Taustateave inimõiguste ja üldiste teemade kohta (4. ja 5. peatükk ja lisad) moodustab ka eraldi võetuna väärtusliku õppematerjali.

      7–13-aastaste lastega töötavad õpetajad võiksid lähemalt tutvuda ka laste inimõigustealase hariduse käsiraamatuga Compasito, kus kirjeldatud harjutused võivad olla koolitundidesse sobivamad.

      Lõpetuseks ka mõned sõnad inimõigustealase „rämpshariduse” kohta. Selle all peame silmas haridust, mis väidetavalt on inimõigustealane haridus, kuid mis ei ole korraldatud selle põhimõtete kohaselt. Inimõigustealase hariduse andmiseks on mitmeid võimalusi, kuid oluline on ka see, kuidas seda tehakse, nagu selgitati käesoleva peatüki alguses. Selleks, et inimõigustega seotud õppetööd saaks pidada tõeliseks inimõigustealaseks hariduseks, peab see olema õppijate suhtes lugupidav ning võimaldama neil õppida inimõigusi austama ja väärtustama. Inimõigustealast haridust ei saa peale suruda. Lisaks ei saa inimõigustealast haridust käsitada kui õpet, mis piirdub ainult klassiruumiga, vaid see peab avalduma koolielus ja kogukonnas üldiselt.

      3.7 Kompassis kirjeldatud harjutuste aluseks olevad meetodid

      Harjutuste õnnestumise eelduseks on hea arusaam Kompassis kirjeldatud harjutuste alusmeetoditest.

      Me nimetame neid meetodeid harjutusteks, sest neis osalejatelt oodatakse nii kaasamõtlemist kui ka kehalist liikumist. Siiski ei ole need lihtsalt aja täiteks kasutatavad harjutused – neil on selged õppe-eesmärgid ning me kasutame neid põhjusega. Mõnikord nimetatakse harjutusi ka mängudeks. See annab mõista, et harjutused on meelelahutuslikud ning see vastab tõele. Kahjuks seostub sõna „mäng” paljude jaoks väikeste laste mängudega ning nad unustavad mängude haridusliku väärtuse.

      Arusaam põhimeetoditest on korraldajatele abiks nii selleks, et kohandada üksikharjutusi vastavalt konkreetse noorterühma vajadustele, kui ka uute harjutuste väljatöötamiseks. Harjutuste kirjelduste koostamisel eeldasime, et lugejad on tuttavad selliste mõistetega nagu „rühmatöö”, „ajurünnak” ja „rollimäng”. Allpool on neid lühidalt selgitatud.

       Rühmatöö

      Rühmatöö on paljude siin esitatud harjutuste aluseks. See toimub siis, kui inimesed töötavad mingi ülesande täitmise nimel koos, ühendavad oma erinevad oskused ja anded ning toetuvad üksteise tugevatele külgedele. Seda iseloomustavad järgmised omadused.

      • Soodustab vastutuse võtmist. Kui inimesed tunnevad, et harjutus on oluline ja sõltub neist endist, soovivad nad tavaliselt ka head tulemust saavutada ja selle nimel töötada.

      • Arendab suhtlemisoskust. Inimesed peavad üksteist kuulama ja mõistma, olema võimelised üksteise ideid vastu võtma ja oma mõtteid esitama.

      • Kasvatab koostöövõimet. Ühise eesmärgi nimel töötades avastavad inimesed varsti, et koos töötades läheb neil paremini kui üksteisega konkureerides.

      • Nõuab oskust otsuseid langetada. Inimestele saab peagi selgeks, et parim moodus otsustamiseks on vaadata läbi kogu olemasolev teave ning leida kõigile sobiv lahendus. Kui keegi tunneb end otsustamisest kõrvale jäetuna, võib ta hakata rühma tööd häirima ning ei pruugi järgida ülejäänud rühma tehtud otsuseid.

      Oluline on märkida, et edukas rühmatöö peab olema eesmärgikeskne. Selgelt tuleb püstitada vastamist vajav küsimus või lahendamist vajav probleem. Eriti palju kasu ei ole sellest, kui inimestele lihtsalt öelda, et „arutage seda küsimust”. Teemast olenemata peab töö olema alati selgelt piiritletud ning osalejad peavad keskenduma ühele eesmärgile, mis eeldab kogu rühmale tagasiside andmist. See ei tähenda, et ainult tulemus on oluline. Põhiline on see, et selgelt piiritletud raamistikus koos töötades suudavad osalejad paremini kogu protsessist õppida.

      Suuremas osas Kompassi harjutustest kasutatakse õppimistsükli „kogemuse” etapil (harjutus) töötamist väikestes rühmades ning „refleksiooni” ja „üldistamise” etapil (analüüs ja hindamine) arutelu suures rühmas. Väikestes rühmades töötamine soodustab igaühe kaasalöömist ning aitab arendada koostööoskust. Väikeste rühmade suurus sõltub praktilistest asjaoludest, nt inimeste koguarv ja kasutatava ruumi suurus. Väikesesse rühma võib kuuluda kaks või kolm inimest, kuid kõige parem oleks moodustada kuue- kuni kaheksaliikmelised rühmad. Sõltuvalt ülesandest võib töö väikestes rühmades kesta 15 minutit, ühe tunni või terve päeva.

       Ajurünnak

      Ajurünnak on üks võimalus, kuidas juhatada sisse uus teema, soodustada loovat mõtlemist ning leida kiiresti suur hulk ideid. Seda võib kasutada kindla probleemi lahendamiseks või küsimusele vastamiseks. Ajurünnaku läbiviimine:

      1. Valige välja ajurünnaku põhiteema ning sõnastage see lihtsa küsimuse või väitena.

      2. Kirjutage küsimus suurele paberile või tahvlile nii, et kõik näeksid seda.

      3. Paluge osalejatel pakkuda välja oma ideid. Kirjutage ideed märksõnade või lühiväljenditena järjest küsimuse või väite alla.

      4. Lõpetage ajurünnak, kui kellelgi enam ideid ei ole.

      5. Seejärel vaadake ettepanekud läbi ja küsige nende kohta kommentaare.

      6. Lõpuks tehke kokkuvõte, tooge välja saadud uus teave ning minge edasi harjutuse või arutelu juurde.

      Ajurünnaku reeglid:

      1. Kirjutage üles KÕIK tehtud ettepanekud. Tihti on just väga uuenduslikud või pöörased ideed kõige kasulikumad ja huvitavamad.

      2. Enne ajurünnaku lõppu ei ole kellelgi lubatud kirja pandud ideid kommenteerida ega hinnata.

      3. Vältige samade ettepanekute kordumist. Kui kellegi pakutud idee on juba tahvlil, tänage teda ja osutage kohale, kus see on kirja pandud.

      4. Paluge igaühel oma mõtteid välja pakkuda.

      5. Esitage iseenda ideid üksnes juhul, kui see on tingimata vajalik, et rühma innustada.

      6. Kui mõni ettepanek on ebaselge, küsige selgitust.

      Seinale kirjutamine

      See on üks ajurünnaku liik. Korraldaja kirjutab ajurünnaku objektiks oleva väite või küsimuse üles, soovitavalt suurele tühjale seinale. Seejärel aga ei kirjuta ettepanekuid üles korraldaja, vaid osalejad ise kirjutavad oma ideed paberilehtedele ja kinnitavad need seinale. See meetod võimaldab inimestel esmalt rahulikult omaette mõelda, ilma et teiste ideed neid mõjutaksid. Arutelu käigus saab seinale kinnitatud pabereid ümber paigutada, et koondada kõik üksteisega seotud ideed ühte kohta.

      Assotsiatsioonimäng

      See on veel üks ajurünnaku liik, mida võib kasutada arutelu käivitamiseks või harjutuse sissejuhatuseks. Osalejad istuvad ringis ning alustuseks ütleb korraldaja neile СКАЧАТЬ