Equestria Girls. Vikerkaar rokib. Gillian M. Berrow

Чтение книги онлайн.

      „Äh, Triksi,” ütles Roosa. „Nad lollitavad niisama. Tule koos meiega kabiini pildistama.” Aga Triksi ei tahtnud.

      Tegemist jätkus terveks päevaks. Õunarüüp ja Vikerkaaresööst tõmbasid mõlemad õnneloosi ja võitsid Haruldusele pehme mängukiisu. Vasaramängus olid nad mõlemad vasaraga kella tabamises nii osavad, et võitsid auhinnad kõigile oma sõpradele. Nad tegid üksteisest tonnide viisi naljakaid fotosid ja samal ajal ei lõpetanud nad hetkekski laulmist.

      „Sõbrale võid kindel olla, ta jääb sinu kõrvale. Kindel see, et lõbu ees, kui päeva seltsis veedame.”

      DJ oli tüdrukuid oma puldist terve päeva jälginud – ja ka kuulanud. Neis oli tõesti midagi erilist. Ta saatis Vikerkaarele sõnumi.

      „Mäletate, mida ma bändi kohta ütlesin?”

      „Mäletame küll!” ütles Vikerkaaresööst vastust tippides. „Otsustasin, et teeme ära!”

      „Arvad, et saate bändi kevadpeo ajaks kokku?” seisis DJ vastusõnumis.

      „Kevadpeo ajaks?” ütles Vikerkaaresööst. „Sellest tuleb võluv õhtu.”

      „Mida me selleks tegema peaks?” küsis Võbelus.

      „Palju harjutama,” ütles Vikerkaaresööst, meenutades oma spordivõistlustele eelnenud aegu.

      „Mõned laulud kirjutama,” lisas Õunarüüp.

      „Pillid leidma,” pakkus Roosa.

      „Neid mängima õppima,” ütles Võbelus murelikult.

      „Ja õmblema meile kõigile imelahedad kostüümid,” kuulutas Haruldus. „Teeme ära, tüdrukud!”

      „Kevadpeol astume publiku ette!” tegi Vikerkaaresööst kokkuvõtte.