Equestria Girls. Vikerkaar rokib. Gillian M. Berrow

Чтение книги онлайн.

      Haruldus heitis pilgu tahavaatepeeglisse ja silus paika ühe oma lopsakatest tumedatest lokkidest. Ta tahtis Kenterloti keskkooli kevadkarnevalil võrratu välja näha! Ta kandis oma lemmikkostüümi – teemandid sädelesid ta ilusal seelikul, moodsatel saabastel ja isegi lokkis juustes. Peeglist märkas ta, et ka teised sõbrad on teel kooli poole.

      Kõnniteel kihutasid tõukeratastel võidu Õunarüüp ja Vikerkaaresööst. Kui Õunarüüp Haruldust ja Võbelust märkas, haaras ta peast kauboimütsi ja viipas sellega tüdrukutele: „Terekest, tüdrukud!”

      Kiiresti ja osavalt seiskas Kenterloti staarsportlane Vikerkaaresööst oma tõukeratta muruservas. „Kõik sõbrad on koos!” ütles ta. Ta tõmbas taskust telefoni ja tegi kabrioletis istuvatest sõpradest pilti.

      „Ja mõnusas hoos,” vastas Haruldus vestlusest laulu tehes.

      „Hei, vaadake, mis pilt,” võttis Vikerkaar viisijupi üle ja vajutas nuppu, et kõigile tüdrukutele fotost koopia saata.

      „Tere kõikidele! Eks ole, karnevali kaunistused on kõigi aegade parimad? Mina aitasin lindid eriti sädelevaks teha!” Roosa Pirukas väntas sätendaval rattal nende juurde, ise innukalt kella lastes.

      Tüdrukud hüppasid autost välja ja Haruldus jätkas laulmist.

      „Küll erinevad oleme, ent teame – kokku kuulume. Ja iga järjekordne päev me sõprust tugevamaks …”

      „Teeb!” laulsid kõik koos.

      Nad võtsid üksteisel käe alt kinni ja kepsutasid lauldes lõbustuste poole.

      „Ringi torman nagu tuul, lauluviisid aina suul, iial puhata ei saa, mul on sõbrad parimad.”

      Neist möödus DJ, kes suundus parajasti karnevalile plaate keerutama, kui Vikerkaaresööstule tuli sõnum. „Tüdrukud, te laulate päris hästi. Ega te pole mõelnud bändi teha?” luges Vikerkaar kõva häälega ette. DJ tõmbas moodsad päikeseprillid ninale ja pilgutas neile silma.

      Võbelus itsitas häbelikult. Haruldus paistis üllatunud. Roosa kilkas heameelest. Õunarüüp noogutas soovitust tõsiselt kaaludes pead ja Vikerkaaresööstu näole valgus vaimustunud naeratus: „Väga hea mõte!”

      „Bänd? Kas keegi mainis bändi? Mina kavatsesin bändi teha ja minust saab staar, sest Kõikvõimas Triksi on maailma kõige parem laulja!” Triksi marssis tüdrukutest nina püsti mööda, suvatsemata isegi tere öelda.

      „Selleks, et bändist asja saaks, on vaja erilist võlujõudu,” ütles Õunarüüp.

      „Millist siis?” küsis Võbelus.

      „Sellist, nagu meil on!” vastas Õunarüüp. „Sõpruse võlujõudu.”

      „Ja eriti tähtis on laulda ja lõbutseda!” ütles Roosa. Seda näitas ta kohe ka ette ja teised tüdrukud lõid kaasa.

      „Ringi torman nagu tuul, lauluviisid aina suul, iial puhata ei saa, mul on sõbrad parimad.”

      Nende esimene peatus oli karussellil. Tüdrukud hüppasid hobustele just siis, kui muusika algas. Üles ja alla, üles ja alla, muudkui ringi ja ringi käis sõit!

      „Nõõ!” hõikas Haruldus.

      „Juhhuu!” hõiskas Õunarüüp.

      Võbelus silitas karusselliponi lakka. Ta armastas kõiki loomi. Roosa avastas üllatusega, et tema roosa poni on üpriski ta enda nägu. Haruldus võttis välja telefoni ja hakkas sõpradest videot tegema.

      Tüdrukutel oli nii lõbus!

      „Filmi ruttu üles laen, naljatades möödub aeg. Sõbrad lahedad ja vahvad, kes küll paremaid võiks tahta!” laulsid nad.

      Siis tegid nad ühe sõidu Ameerika mägedel ja kilkasid, kui vagun hoogsalt kurve võttis ja mägedest alla sööstis. Ikka veel hingetuna tormasid nad suhkruvatti ostma. Roosa Pirukas poseeris foto jaoks koos suhkruvatiga. Suhkruvatt nägi välja täpselt ta juuste moodi! Roosa ei suutnud selle kaunistamisele vastu panna. Ta haaras peotäie komme ja pistis need suhkruvatipuhma peale, nii et need nägid välja nagu silmad. Suuks sättis ta lagritsariba.

      Vikerkaaresööst klõpsas Roosast ja ta suhkruvatist foto.

      Lintidega kaunistatud majakeses mängis DJ karnevali jaoks taustamuusikat. Muusika haaras kaasa ja tüdrukud muudkui laulsid. Siin oli nii lahe!

      Õunarüüp ja Vikerkaaresööst ei suutnud vastu panna inimese veetünni kukutamise mängule, aga nad olid nii head viskajad, et iga vise tabas märki – ja tünni kohal istuja kukkus vette. Siis tormasid nad rõngaviskemängu juurde ja võitsid armsa pehme mängujänku. Nad kinkisid selle Võbelusele, kellele jänku väga meeldis.

      Võbelus ja Roosa lõbutsesid pildistamisalal. Võbelus pistis pea läbi vineerplaadi augu ja paistis nüüd teiselt poolt vaadates armsa karuna. Roosa pistis pea läbi teise augu ja temast sai kloun. Haruldus saatis pildid kohe sõnumiga Õunarüübile ja Vikerkaarele.

      Haruldus uuris end kõverpeeglist. Ta nägi nii imelik välja – ja just siis klõpsas Vikerkaaresööst temast pildi. Haruldus sööstis talle kisades ja naerdes järele!

      „On sõnum vahel segane,” hakkas Haruldus laulma, kui ta Vikerkaaresööstult telefoni haaras.

      „Ent meile ikka lõbu teeb,” laulis Vikerkaaresööst СКАЧАТЬ