Tuhast linn. Surmav arsenal II. Cassandra Clare

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ta usaldab kõige rohkem – tema lähim võitluskaaslane. Kui Klaav meid küsitles, sain teada, et ta oli rääkinud sedasama juttu kõigile.”

      „Põlatud naise viha on piiritu,” pomises Jace nii vaikselt, et ainult Clary teda kuulis.

      „Ta ei valetanud üksnes Klaavile, vaid ka meile. Ta kasutas ära meie armastust ja ustavust. Täpselt sedasama tegi ta ka siis, kui saatis sinu meie juurde,” ütles Maryse, vaadates Jace’ile silma. „Nüüd on ta tagasi ja karikas on tema käes. Ta on plaaninud seda juba aastaid – kõike, mis nüüd juhtuma hakkab. Kahju küll, Jace, aga mul pole võimalik sind usaldada.”

      Jace ei öelnud midagi. Tema nägu, ehkki endiselt ilmetu, oli muutunud Maryse’i jutu ajal kahvatumaks ning värsked verevalumid lõual ja põsel tõusid eriti silmatorkavalt esile.

      „Mis siis saab?” küsis Luke. „Mida ta teie arvates peab tegema? Kuhu tal minna on?”

      Maryse’i pilk peatus viivuks Claryl. „Miks ei võiks ta minna oma õe juurde?” küsis ta. „Perekond…”

      „Isabelle on Jace’i õde,” katkestas Clary teda. „Alec ja Max on tema vennad. Mida te kavatsete öelda nendele? Nad ei anna teile kunagi andeks, kui viskate Jace’i oma majast välja.”

      Maryse ei pööranud temalt pilku. „Mida sina sellest tead?”

      „Ma tunnen Alecit ja Isabelle’i,” vastas Clary. Talle meenus Valentine, aga ta surus selle ebameeldiva mälestuse endas alla. „Perekond on midagi enamat kui veresidemed. Valentine ei ole minu isa – pean oma isaks Luke’i. Täpselt samamoodi on Alec, Max ja Isabelle Jace’i perekond. Kui proovite teda sellest välja rebida, jääb järele haav, mis ei parane kunagi.”

      Luke jäi teda vaatama, pilgus üllatusega segatud respekt. Maryse’i silmades välgatas miski. Oli see kõhklus?

      „Clary,” sõnas Jace vaikselt. „Aitab.” Tundus, nagu oleks ta alla andnud. Clary pöördus Maryse’i poole.

      „Kuidas jääb mõõgaga?” nõudis ta.

      Viivu silmitses Maryse teda, nagu ei saaks millestki aru. „Mis mõõgast sa räägid?”

      „Hingemõõgast,” vastas Clary. „Sellest, millega teete kindlaks, kas varjukütt valetab või mitte. Miks ei kasuta te seda Jace’i puhul?”

      „See on hea mõte.” Jace’i hääles oli taas kuulda lootusesädet.

      „Clary, sul on head kavatsused, aga sa ei tea, mis mõõgakatsega kaasneb,” lausus Luke. „On ainult üks isik, kellel on lubatud seda kasutada. See on inkvisiitor.”

      Jace ajas ennast toolil sirgu. „Eks kutsuge ta siis kohale. Kutsuge inkvisiitor. Ma tahan, et see kord lõpeks.”

      „Ei,” ütles Luke, aga Maryse vaatas juba Jace’i poole.

      „Inkvisiitor,” möönis ta otsekui vastu tahtmist, „on juba teel siia…”

      „Maryse.” Luke’i hääl katkes. „Ütle mulle, et sa ei ole toonud mängu seda naist!”

      „Seda ei teinud mina! Kas sa tõesti arvasid, et Klaav laseb end kõigutada sellest pöörasest loost: äraneetute sõjavägi, portaalid, lavastatud surmad… Pärast seda, millega sai hakkama Hodge? Valentine’i tõttu oleme nüüd kõik uurimise all,” lõpetas ta, nähes Jace’i kahvatut nägu ja jahmunud ilmet. „Inkvisiitor võib panna Jace’i vangi. Ta võib jätta ta ilma märkidest. Mõtlesin, et oleks parem, kui…”

      „…kui Jace oleks tema saabudes kadunud,” lõpetas Luke. „Siis pole ju midagi imestada, et tahtsid teda nii kibekähku minema saata.”

      „Kes see inkvisiitor on?” nõudis Clary. Selle sõnaga meenusid talle Hispaania inkvisitsioon, nõiajaht, piitsutamine ja piinapink. „Mida ta teeb?”

      „Ta uurib Klaavi volitusel varjukütte,” vastas Luke. „Tema ülesanne on välja selgitada, kas nefilim pole rikkunud Seadust. Pärast mässu uuris just tema kõiki Ringi liikmeid.”

      „Tema siis panigi Hodge’ile needuse? Tema saatiski teid siia?”

      „Tema valis nii meie pagenduse kui ka tema karistuse. Ta ei tunne meie vastu mingit sümpaatiat ja sinu isa ta vihkab.”

      „Ma ei lahku,” lausus Jace, näost endiselt väga kahvatu. „Mida ta teiega ette võtab, kui leiab saabudes, et olen läinud? Ta arvab, et olete otsustanud mind varjata, ning karistab teid – sind, Alecit, Isabelle’i ja Maxi.”

      Maryse ei vastanud.

      „Maryse, ära ole rumal,” ütles Luke. „Kui lased Jace’il minna, jääd selle naise silmis veel rohkem süüdi. Usaldust ärataks see, kui jätad ta siia, et teda saaks panna proovile mõõga läbi.”

      „Jätta Jace siia – sa ei mõtle seda ju ometi tõsiselt, Luke!” Clary andis endale aru, et mõõga kasutamine oli olnud tema idee, aga nüüd ta juba kahetses, et oli selle teema üles võtnud. „See naine tundub olevat kohutav.”

      „Aga kui Jace lahkub,” vaidles Luke vastu, „siis ei saa ta enam kunagi tagasi tulla. Ta lakkab olemast varjukütt. Meeldib see meile või mitte, aga inkvisiitor on ikkagi Seaduse parem käsi. Kui Jace tahab ka edaspidi kuuluda Klaavi, peab ta selle naisega koostööd tegema. Erinevalt Ringi liikmetest, kelle üle Mässu järel kohut mõisteti, on temal pealegi millelegi toetuda.”

      „Ja mis see on?” küsis Maryse.

      Luke naeratas põgusalt. „Erinevalt sinust,” lausus ta, „räägib Jace tõtt.”

      Maryse hingas sügavalt sisse ja pöördus Jace’i poole. „Lõppude lõpuks on see sinu otsustada,” ütles ta. „Kui tahad kohtu ette astuda, võid jääda siia senikauaks, kuni inkvisiitor kohale jõuab.”

      „Ma jään,” vastas Jace. Claryt üllatas, et rahuliku otsusekindluse kõrval polnud selles raasugi viha. Ta näis vaatavat Maryse’ist mööda ning tema silmad sädelesid, nagu peegelduks neis tuli. Sel hetkel pidi Clary paratamatult mõtlema, kui väga meenutab ta oma isa.

      4

      Käopoeg

      „Apelsinimahl, siirup, munad, paraku juba nädal tagasi aegunud, ja midagi lehtsalatitaolist.”

      „Lehtsalat?” Clary piilus üle Simoni õla külmikusse. „Aa, see on mozzarella.”

      Simon võdistas õlgu ja lõi Luke’i külmiku ukse kinni. „Kas tellime pitsat?”

      „Ma juba tellisin,” ütles Luke, astudes kööki, juhtmeta telefon käes. „Ühe suure taimetoidupitsa ja kolm kokakoolat. Haiglasse helistasin ka,” lisas ta, riputades telefoni seinale. „Jocelyni seisund püsib muutumatu.”

      Clary ohkas ja võttis köögilaua taga istet. Tavaliselt oli Luke üsna korralik, aga praegu vedelesid laual läbisegi avamata ümbrikud ja mustade sööginõude virnad. Toolileenil rippus tema roheline õlakott. Clary teadis, et peaks aitama Luke’il koristada, aga viimasel ajal polnud tal jätkunud selleks jõudu. Köök oli väike ja parimatelgi päevadel natuke hooletusse jäetud. Luke polnud kuigi innukas söögivalmistaja, nagu võis näha ka vanamoelise gaasipliidi kohal olevast maitseaineriiulist: maitseainete asemel СКАЧАТЬ