Ühte seotud. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ sellest ma saan aru. „Kas sa siis saad elada, kui sa ei tea kindlalt kumbagi varianti?”

      Mark raputas pead.

      „Siis pead talle rääkima kõigest sellest, millest mullegi,” ütlesin rangelt.

      Mark väänutas suud. „Anna andeks, et selle kõigega sind koorman. Aga sa oskad mulle alati head nõu anda.”

      „Sa tead, mida teha. Sul on vaja lihtsalt hoopi tagumikku, et seda teha. Mina olen alati valmis seda tegema.”

      Marki nagu läks naeru täis. „Ärme töötame täna lahutusadvokaadi kampaania kallal.”

      „Aga lennufirma?” pakkusin ma välja. „Mul on mõned mõtted.”

      „Tore siis. Asume asja kallale.”

      RABASIME kõvasti terve hommikupooliku ja meie edu innustas mind. Tahtsin hoida Marki hõivatuna, et ta ei saaks muretseda. Töö oli minu jaoks imerohi ja sai kiiresti selgeks, et see toimis ka tema juures.

      Tõmbasime asjad lõunaks kokku ja ma läksin oma laua juurde, et tahvelarvuti ära panna, kui märkasin seal asutustevahelist ümbrikku. Pulss hüppas erutusest lakke ja käed värisesid kergelt, kui ma peenikese paela lahti harutasin ja kaardil välja lasksin libiseda.

      Sa oled imeline. Sa teed unistused tõeks. X

      Hoidsin kaardi rinna vastas, soovides, et paberitüki asemel oleks selle kirjutaja. Mõtlesin, kuidas meie voodile roosi õielehti puistata, kui lauatelefon helises. Ma ei olnud üldse üllatunud, kui kuulsin teises otsas ema kähedat sekspommi häält.

      „Eva. Clancy rääkis minuga. Palun ära ole vihane! Sa pead aru saama…”

      „Ma saan aru.” Avasin sahtli ja pistsin Gideoni saadetud armsa teate käekotti. „Nüüd kuula: sul pole enam võimalik Nathanit ettekäändeks tuua. Kui sul on veel lutikaid või jälgimisseadmeid või mida iganes minu asjade küljes, siis parem tunnista kohe praegu üles. Sest ma luban sulle, et kui veel midagi leian, on meie suhe pöördumatult kahjustatud.”

      Ema ohkas. „Kas me saame, palun, omavahel rääkida? Ma viin Cary lõunale ja jään su korterisse, kuni sa koju jõuad.”

      „Hea küll.” Pahameel, mis oli minus torklema hakanud, hajus sama kiiresti kui oli ilmunud. Mulle meeldis, et ema kohtles Caryt, nagu too oleks mu vend olnud. Ta pakkus Caryle emalikku armastust, mida too polnud kunagi tundnud. Ja nad olid mõlemad nii välimuse- ja moeteadlikud, et neil oli alati lõbus koos olla.

      „Ma armastan sind, Eva. Rohkem kui midagi muud.”

      Ma ohkasin. „Ma tean, ema. Mina armastan sind ka.”

      Teine liin andis märku kõnest vastuvõtulauast, nii et jätsin emaga hüvasti ja vastasin telefonile.

      „Hei.” Megumi hääl oli madal ja vaikne. „ See tibi, kes ükskord enne sinu juurde tuli, see, keda sa näha ei taha, on jälle siin ja küsib sind.”

      Kortsutasin kulmu, sest ajul kulus hetk aega, et taibata, mida Megumi räägib. „Magdalene Perez?”

      „Jep. Tema jah. Mida ma peaksin tegema?”

      „Mitte midagi.” Tõusin püsti. Erinevalt viimasest korrast, kui Gideoni sõber-kes-soovis-enamat kontorisse ilmus, olin valmis temaga ise tegelema. „Olen kohe seal.”

      „Kas ma võin pealt vaadata?”

      „Haa! Jõuan kohe sinna. See ei võta kaua aega, siis lähme lõunale.”

      Edevus sundis mind veidi huuleläiget kasutama, enne kui koti üle õla viskasin ja väljusin. Mõte Gideoni kirjakesele tõi naeratuse mu näole ja see tervitas ka Magdalenet, kui ta ootealast leidsin. Ta tõusis, kui ma nähtavale ilmusin, ja nägi nii vapustav välja, et ma lihtsalt pidin teda imetlema.

      Kui temaga esimest korda kohtusin, olid tema tumedad juuksed pikad ja siledad nagu Corinne Giroux’l. Nüüd olid need lõigatud klassikalises bob-stiilis, mis tõi esile tema näo eksootilise ilu. Ta kandis kreemikaid pükse ja musta varrukateta pluusi, millel oli puusa kohal suur lehv. Pärlid kõrvas ja kaela ümber täiendasid tema elegantset välimust.

      „Magdalene.” Andsin talle käeviipega märku tagasi oma kohale istuda ja ise võtsin istet tugitoolis teisel pool väikest lauda. „Mis sind siia toob?”

      „Palun vabandust, et sind niiviisi töö juurde segama tulen, Eva, kuid külastasin Gideoni ja mõtlesin, et astun siit samuti läbi. Tahaksin midagi küsida.”

      „Ah nii?” Panin käekoti enda kõrvale ja viskasin jala üle teise ning kohendasin oma punase veini karva seelikut. Kadestasin, et ta sai mu kutiga avalikult aega veeta, kui minul polnud see võimalik. Polnud midagi parata.

      „Üks reporter tuli täna mu kontorisse ja esitas isiklikke küsimusi Gideoni kohta.”

      VAJUTASIN sõrmeotsad käetoe polstrisse. „Deanna Johnson? Sa ei vastanud tema küsimustele, on ju?”

      „Muidugi mitte.” Magdalene kummardus ettepoole ja toetas küünarnukid põlvile. Tema tumedad silmad olid tõsised. „Ta on juba sinuga rääkinud.”

      „Ta tegi proovi.”

      „Ta on Gideoni tüüp,” märkis Magdalene mind uurides.

      „Seda ma märkasin,” ütlesin.

      „Tüüp, mille külge ta kauaks kinni ei jää.” Tema täidlased punased huuled väändusid nukralt. „Ta ütles Corinne’ile, et on parem, kui nad jäävad pikamaasõpradeks, mitte lähedasteks suhtlejateks. Aga ma arvan, et sa tead seda.”

      Tundsin selle uudise üle rõõmusööstu. „Kust ma seda tean?”

      „Oh, olen kindel, et teil on omad moodused.” Magdalene silmad särasid kavalast lõbususest.

      Kummalisel kombel tundsin end tema seltsis hästi. Võib-olla sellepärast, et ta tundus endaga hästi läbi saavat, mis ei olnud niiviisi eelmine kord, kui meie teed ristusid. „Näib, et sul läheb hästi.”

      „Peaaegu. Minu elus oli keegi, keda pidasin sõbraks, aga kes tegelikult oli pahatahtlik. Ilma temata suudan jälle mõelda.”

      Magdalene lõi end sirgu. „Ma olen lihtsalt uue sõbra leidnud.”

      „See tuleb sulle kasuks.” Selles osas soovisin talle ainult parimat. Gideoni vend Christopher oli teda kohutaval kombel ära kasutanud. Ta ei teadnud, et mina teadsin. „Ma loodan, et see toimib.”

      „Mina samuti. Gage erineb Gideonist mitmel moel. Ta on selline vaikne kunstnikutüüp.”

      „Sügav hing.”

      “Jah. Väga sügav, ma arvan. Loodan, et ma saan seda kindlalt teada.” Ta tõusis.

      „Igatahes ei pea ma sind rohkem kinni. Olin mures selle reporteri pärast ja tahtsin sellest sinuga rääkida.”

      Parandasin teda, kui püsti tõusin. „Sa olid mures selle pärast, et äkki mina rääkisin reporterile midagi Gideonist.”

      Ta ei eitanud seda. „Tšau, Eva.”

      „Tšau.” СКАЧАТЬ