Ühte seotud. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ohutuse tagamine muutus suuremaks probleemiks, kui Nathan Barker jälle välja ilmus. Ta oli kahtlane, nii et pidin teid mõlemaid valvama. Kohe, kui tema surm sai kinnitatud, lülitasin vastuvõtja välja.

      Pigistasin silmad kinni. „Asi pole selles kuradi jälitajas! Mul ei ole selle vastu midagi. See on salatsemine minu eest, mis on vale nii mitmel tasandil. Ma tunnen, et minuga on valesti käitutud, Clancy.”

      „Ma ei pane seda sulle pahaks, aga proua Stanton ei tahtnud, et sa muretseksid.”

      „Ma olen täiskasvanud inimene! Mina otsustan, kas ma muretsen või mitte.“ Heitsin pilgu Gideonile, kui seda ütlesin, kuna see puudutas ka teda.

      Tema kelmikas pilk ütles mulle, et ta sai sõnumist aru.

      „Ma ei hakka sulle vastu vaidlema,” Clancy ütles pahuralt.

      „Sa oled mulle võlgu,” ütlesin talle, teades täpselt, kuidas selle temalt sisse nõuan. „Suurelt.”

      „Sa tead, kust mind leida.”

      Lõpetasin kõne ja seejärel saatsin emale sõnumi: Me peame rääkima.

      Lasksin õlad pettumusest ja masendusest longu.

      „Mu inglike.”

      Heitsin Gideonile pilgu, mis hoiatas, et ei tasu mind ärritada. „Ära hakka vabandusi otsima – ei endale ega emale.”

      Gideoni silmad olid pehmed ja tundelised, kuid lõuajoon resoluutne. „Ma olin kohal, kui sulle öeldi, et Nathan on New Yorgis. Ma nägin su nägu. Pole kedagi, kes sind armastab, kes ei teeks mida iganes, et kaitsta sind selle eest.”

      Ja sellega oli mul tõesti raske tegelda, sest ma ei saanud eitada, et olin õnnelik, et ma ei teadnud Nathani kohta midagi enne tema surma. Aga ma ei tahtnud ka olla isoleeritud halbadest asjadest. Need on elu osa.

      Haarasin Gideoni käe ja pigistasin seda kõvasti. „Ma tunnen samamoodi sinu kohta.”

      „Olen oma deemonite eest hoolt kandnud.”

      „Ja minu omade.” Aga me magasime ikka veel eraldi. „Ma tahan, et sa läheksid tagasi dr. Peterseni juurde,” ütlesin ma vaikselt.

      „Ma käisin teisipäeval.”

      „Tõesti?” Ma ei suutnud varjata oma üllatust, kui sain teada, et ta pidas kinni regulaarsest graafikust.

      „Jah, käisin. Ma jätsin vaid ühe kohtumise vahele.”

      Gideon riivas pöidlaga mu käeselga. „Nüüd oleme vaid mina ja sina,” ütles ta, just nagu mu mõtteid lugedes.

      Tahtsin seda uskuda.

      VEDASIN jalgu järel, kui tööle läksin, mis ei olnud hea enne ülejäänud päevaks. Vähemalt oli reede ja ma võisin nädalavahetusel venida nagu tigu. See võis ilmselt olla vajalik pühapäeva hommikul, kui laupäeva õhtul liiga raskelt pidutseda kavatsesin. Ma ei olnud tüdrukute õhtul kaua aega käinud ja tundsin vajadust hea kange joogi või paari järele.

      Eelmise neljakümne kaheksa tunni jooksul olin saanud teada, et mu kutt oli tapnud mu vägistaja, üks mu eksidest lootis mind teki alla saada, üks Gideoni eksidest lootis teda ajakirjanduses mustata ja mu ema oli kiibistanud mind nagu neetud koera.

      Tõesti, kui palju üks tüdruk suudab vastu võtta?

      „Oled homseks valmis?” uuris Megumi pärast seda, kui oli mu klaasuksest sisse lasknud.

      „Kurat, jah. Mu sõber Shawna messis mulle hommikul ja ta on käpp.“ Suutsin siira naeratuse näole võluda. „Ma korraldasin meile limusiini. Tead küll… üks neist, mis sind kõikidesse vippide paikadesse viib, turva kaasas. “

      „Mida?” Megumi ei suutnud elevust varjata, kuid pidi ikkagi küsima: „Kui palju see maksab?”

      „Ei midagi. See on teene sõbralt.”

      „On ikka teene.” Tema naeratus tegi ka mind õnnelikuks. „See saab olema fantastiline! Lõunalauas pead mulle kõikidest detailidest rääkima.”

      „Kuuled kõike. Eeldan, et sa jagad midagi ka oma eilsest lõunast.”

      „Jutt segastest signaalidest, eks ole?” kaebles Megumi. „Ta ütleb, et meil on lihtsalt niisama lõbus, aga siis ilmub mulle äkki töö juurde. Mina ei läheks kunagi ühegi kuti kabinetti teda ootamatult lõunale kutsuma, kui me lihtsalt niisama jahmerdame.”

      „Mehed,” pahandasin ma kaastundlikult, kuigi ise olin tänulik selle eest, kes oli minu oma.

      Läksin oma laua taha ja valmistusin tööpäeva alustama. Kui nägin sahtlis raamitud fotosid Gideonist ja endast, olin rabatud vajadusest neid puudutada. Kümme minutit hiljem palusin Angusil tellida musti maagilisi roose Gideonile kabinetti saatmiseks koos kirjakesega:

      Sa nõidusid mu ära. Mõtlen sinust ikka veel.

      Mark tuli minu boksi just siis, kui sulgesin akna oma brauseris. Üks pilk tema näole ja ma võisin öelda, et ta ei ole kõige paremas tujus.

      „Kohvi?“ küsisin ma.

      Ta noogutas ja ma tõusin. Suundusime koos puhketuppa.

      „Shawna oli eile õhtul meil,” alustas Mark. „Ta ütles, et lähete homme õhtul välja.”

      „Jah. Kas see sobib sulle ikka veel?”

      „Misasi sobib ikka veel?”

      „Kui ma koos su tulevase sugulasega välja lähen,” suskasin ma.

      „Oh… ikka. Muidugi. Minge aga.” Ta tõmbas rahutu käe üle oma lühikeste tumedate lokkide. „Leian, et see on lahe.”

      „Väga hea.” Teadsin, et Markil on veel midagi mõttes, aga ei tahtnud peale pressida. „Peaks olema lõbus. Ma ootan seda väga.”

      „Shawna samuti.” Mark võttis kaks lahustuva kohvi pakikest ja mina riiulilt kruusid. „Ta ootab ka väga, millal Doug tagasi jõuab. Ja küsib talt midagi.”

      „Ohoo. See on küll lahe! Kaks pulma peres aasta jooksul. Kui te just pikka kihlust ei plaani…?”

      Mark ulatas esimese kohvitassi mulle ja ma läksin külmkapi juurde koore järele.

      „Seda ei juhtu, Eva.”

      Marki hääletoonis oli nukrust ja kui ma tema poole vaatasin, oli ta pea langetanud.

      Patsutasin teda õlale. „Kas sa tegid Stevenile ettepaneku?”

      „Ei. Sel pole mõtet. Ta küsis Shawna käest, kas too plaanib kohe Dougiga lapsi saada, kuna ise õpib veel kaugõppes, ja kui Shawna ütles, et ei plaani, hakkas Steven pidama loengut sellest, kuidas abielu on paaridele, kes on pere jaoks valmis. Muidu on aga parem asjad lihtsad hoida. See on sama jama, mida ükskord talle ette söötsin.”

      Ma möödusin temast ja tegin kohvi lahjemaks. „Mark, sa ei tea Steveni vastust enne, kui temalt küsid.”

      „Ma kardan,” tunnistas Mark oma auravasse kruusi vaadates. СКАЧАТЬ