Maalehe maasikaraamat. Väino Eskla
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla страница 7
Название: Maalehe maasikaraamat
Автор: Väino Eskla
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Руководства
isbn: 9789985644553
isbn:
HAIGUSED. Hea vastupidavusega lehti kahjustavatele seenhaigustele.
‘Sürprise des Halles’
Aretatud Prantsusmaal. Pollis sordiuurimises 1973. aastast.
VILJAD punased, keskmise suurusega kuni suured, keskpärase käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, keskmise tihedusega, mahlakas, magushapu maitsega, sisaldab 5,2 % suhkruid, 1,4 % happeid ja 67 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Sobib töötlemis- ja lauamarjaks. Suurtootmisesse vähesobiv viljade ebapiisava käitlemiskindluse tõttu. PUHMIK jõulise kasvuga, keskmise tihedusega, tütartaimi annab väga palju.‘Sürprise des Halles’ on keskmise saagikusega ja talvekindel.
HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele, vastuvõtlik jahukastele.
Varasepoolsed sordid
‘Blink’
Aretatud Norras Bioforsk’is sortide ‘Honeoye’ ja ‘Senga Sengana’ ristamisel. Sordina tunnustatud 2008. aastast. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.
VILJAD tumepunased,säravad, keskmise suurusega, neerjad, seemned vilja sisse surutud lohukestes, üsna käitlemiskindlad.Viljaliha keskmise tihedusega, magushapu maitsega, sisaldab 4,6 % suhkruid, 1,3 % happeid ja 46 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, püstise kasvulaadiga, üsna tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab hästi. ‘Blink’ on hea talvekindlusega ja väga hea saagikusega.
HAIGUSED. Esineb punalaiksust, suhteliselt vastuvõtlik hahkhallitusele.
‘Helean’
Aretatud Pollis 1968. aastal sortide ‘Brandenburg’ ja ‘Obilnaja’ vabatolmlemise seemiku ristamisel. Aastatel 1988– 1998 oli koduaedadesse soovitatavate sortide nimekirjas.
VILJAD oranžikaspunased, läikega, esimestes korjetes suured, hiljem keskmise suurusega, lai-munajad või koonilised, hea käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, tihe, mahlakas, meeldiva magushapu maitsega, sisaldab 5,7 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 55 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Hea lauamari, sobib ka töötlemiseks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, sinakasroheliste lehtedega, tütartaimi annab keskmiselt.‘Helean’ on keskmise saagikusega ja talvekindel sort.
HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele.
KASVUOLUDE suhtes nõudlik, annab parema saagi varjatud kasvukohas ja raskemal mullal.
‘Induka’ (soovitussort 2010)
Aretatud Hollandis Wageningenis 1963. aastal sortide ‘Puget’ ja ‘Senga Sengana’ ristamisel. Levinud Lätis, Leedus, Soomes jm. Pollis sordiuurimises 1994. aastast. Soovitatavate sortide nimekirjas alates 2001. aastast perspektiivsordina ja 2010. aastast koduaiasordina.
VILJAD punased, suured, ümarkoonilised, keskmise käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, üsna hea maitsega (maitsehinne 3,9), sisaldab 5,9 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 36 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Sobib nii töötlemiseks kui ka lauamarjaks. Soomlaste arvates eriti sobiv keedise- ja mahlamarjana. PUHMIK tugeva kasvuga, tume-roheliste lehtedega, tütartaimi annab keskmisel hulgal. ‘Induka’ on hea saagikusega ja võrdlemisi hea talvekindlusega.
HAIGUSED. Suhteliselt hea vastupidavusega hahkhallitusele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele.
‘Iris’
Aretatud Norras Bioforsk’is sortide ‘Korona’ ja ‘Camarosa’ ristamisel. Sordina tunnustatud 2008. aastast. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.
VILJAD säravpunased, keskmise suurusega, koonilised, üsna hea käitlemiskindlusega.Viljaliha mahlakas, keskpärase magushapu maitsega, sisaldab 4,7 % suhkruid, 1,5 % happeid ja 56 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK üsna tugevakasvuline, tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab rohkesti. ‘Iris’ hea talvekindlusega ja väga hea saagikusega.
HAIGUSED. Vastuvõtlik hahkhallitusele ja punalaiksusele.
‘Jonsok’ (soovitussort 2010)
Aretatud Norras sortide ‘Senga Sengana’ ja ‘Valentine’ ristamisel. Evitati 1971. aastal. Levinud Põhjamaades, eriti Soomes.
Norras sorti eriti ei hinnata. Pollis katsetuses 1992. aastast, Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimestikus 1996. aastast.
VILJAD tumepunased, keskmise suurusega, ümarad, suhteliselt ühtlase valmivusega, tugevad, väga hea käitlemiskindlusega ja hea korjatavusega.Viljaliha punane, tihe, võrdlemisi hapu, sisaldab 6,5 % suhkruid, 1,1 % happeid ja 40 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Sobib külmutamiseks, töötlemiseks ja lauamarjana. Viljad ei pehmene ka tugevate vihmade korral. Saagilõpu viljade peenenemist aitab vältida tugevam väetamine ja põua korral kastmine. PUHMIK jõulise kasvuga, võrdlemisi tiheda tumerohelise lehestikuga, tütartaimi annab rikkalikult. ‘Jonsok on saagikas ja väga hea talvekindlusega.
HAIGUSED. Hahkhallitusele parema vastupidavusega kui ‘Senga Sengana’, vastuvõtlik närbumistõvele ja risoomimädanikule.
‘Kent’
Aretatud Kanadas ristamiskombinatsioonidest (‘Redgauntlet’ x ‘Tioga’) x ‘Raritan’. Levinud Põhjamaades, Inglismaal jm. Eestis sordiuurimises 1998. aastast. Oli 2001. aastast alates kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas perspektiivsordina, kuid arvati sealt välja 2009.
VILJAD punased, keskmised kuni suured,väga hea käitlemiskindlusega.Viljaliha punane, mahlakas, maitsev (maitsehinne 4,2), sisaldab 4,5 % suhkruid, 1,0 % happeid ja 33 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Sobib nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rohkesti. ‘Kent’ on keskpärase saagikusega ja suhteliselt talvekindel.
HAIGUSED JA KAHJURID. Vastupidav hahkhallitusele ja vastuvõtlik lehti kahjustavatele seenhaigustele ning maasikalestale.
‘Korona’
Aretatud Hollandis 1970. aastal sortide ‘Tamella’ ja ‘Induka’ ristamisel. Kasvatatakse üsna palju Norras, Soomes, Rootsis jm. Pollis sordiuurimises 1996. aastast.
VILJAD erepunased, keskmise suurusega kuni suured, koonilised või ümarkoonilised, võrdlemisi СКАЧАТЬ