Maalehe maasikaraamat. Väino Eskla
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla страница 6

Название: Maalehe maasikaraamat

Автор: Väino Eskla

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Руководства

Серия:

isbn: 9789985644553

isbn:

СКАЧАТЬ sügavpunased, läikivad, keskmise suurusega, koonilised, valkja kaelaga, Tupplehed tagasikäändunud ja hea käitlemiskindlusega. Viljaliha punane, tihe, väga hea maitsega, sisaldab 5,2 % suhkruid, 1,3 % happeid ja 67 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, suhteliselt hõreda tumerohelise lehestikuga. Lehekeste servad veidi ülespoole rulluvad. ‘Chambly’ on keskmise saagikusega ja üsna talvekindel.

      HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav lehti kahjustavatele seenhaigustele.

      ‘Clery’

      Aretatud Itaalias Consortzio Italiano Vivasti’s. Polli aiandusuuringute keskuses sordiuurimises alates 2010. aastast.

      VILJAD erepunased, suured, ühtlased koonilised, hea käitlemiskindlusega. Viljaliha punakasroosa, tihe, väga hea maitsega. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, kirjanduse andmetel on õied kevadistele öökülmadele hea vastupidavusega.‘Clery’ on saagikas, siiani on talveoludele hästi vastu pidanud.

      HAIGUSED. Hea vastupidavusega hahkhallitusele. Kirjanduse andmetel on vastupidav ka juurehaigustele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele.

      KASVUOLUD. Sobib kasvatada ka rasketel muldadel ning tunnelis ja kasvuhoones (kasvab hästi ka nõrgema valguse ja madalama temperatuuri juures).

      ‘Darselect’

      Aretanud Hubert Darbonne Prantsusmaal (S. C. Darbonne, Milli La Foret) 1989. aastal sortide ‘Elsanta’ ja ‘Parker’ ristamisel. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.

      VILJAD suured, telliskivipunased, läiketa, koonilised, väga hea käitlemiskindlusega. Tupplehed suured ja tugevalt viljale kinnitunud. Viljaliha keskmise tihedusega, nõrgalt ebaühtlase punase värvusega, meeldiva maitsega, sisaldab 5,7 % suhkruid, 0,9 % happeid ja 74 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Mujal tehtud uurimistes rõhutatakse selle sordi head maitset ja tugevat aroomi. PUHMIK jõulise kasvuga, üsna tiheda keskmise kuni tumerohelise läikiva lehestikuga.‘Darselect’ on küllaltki lühikese saagiperioodiga. Esialgsetel andmetel talvekindel ja üsna hea saagikusega. Soomes on valminud samal ajal kui ‘Honeoye’, sobib ajatamiseks ja kasvuhoones kasvatamiseks (talub temperatuuri kõikumisi). Sordilt on saadud Soome suurimad viljad.

      HAIGUSED JA KAHJURID. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele ja maasikalestale. Mõõduka vastupidavusega risoomimädanikule, vastuvõtlik närbumistõvele.

      ‘Delia’

      Aretanud David Sipson ja tema töögrupp Suurbritannias East Mallingis 1995. aastal valitud ‘Honeoye’ ja aretise ITA 80-51-1 ristamisel saadud seemikutest. Pollis sordiuurimises alates 2009. aastast.

      VILJAD ere-oranžikaspunased, läikivad, suured, koonilised kuni ümarad, hea transpordikindlusega. Viljaliha mahlakas, üsna hea magushapu maitsega, sisaldab 6,1 % suhkruid, 1,5 % happeid ja 63 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK mõõduka kasvutugevusega, püstise kasvulaadiga, nii et viljad on hästi nähtavad. Tütartaimi annab rohkesti. ‘Delia’ on saagikas, siiani üsna talvekindel.

      HAIGUSED. Kirjanduse andmetel vastuvõtlik närbumistõvele.

      ‘Dukat’

      Aretatud Poolas. Levinud Lätis ja Leedus. Eestis sordikatsetuses 1994. aastast.

      VILJAD punased, keskmise suurusega kuni suured, ümarad, võrdlemisi tugevad.Viljaliha helepunane, mahlane, hea maitsega, sisaldab 4,9 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 47 mg Cvitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK keskmise kasvutugevusega,võrdlemisi hõre.Õied puhkevad väga vara ja seetõttu ohustavad neid kevadised öökülmad (1999. a kevadel kahjustus 13 % õitest), see tingib ka vilja keskmise massi vähenemise. ‘Ducat’ on keskmise saagikusega ja üsna hea talvekindlusega sort.

      HAIGUSED JA KAHJURID. Suhteliselt vastupidav lehti kahjustavatele haigustele ja hahkhallitusele, ka ei ole esinenud märkimisväärseid maasikalesta kahjustusi.

      KASVUOLUD. Sobib kasvatada eelkõige koduaias, kus on võimalik õisi kevadiste öökülmade ohu korral kaitsta.

      ‘Emily’

      Aretatud Suurbritannias East Mallingis 1988. aastal ‘Honeoye’ ja ‘Gea’ ristamisel. Meil katsetuses 2005. aastast.

      Soomes on hinnatud viljade varajase valmivuse tõttu.

      VILJAD suured, sügavpunased, koonilised, atraktiivse välimusega, tugevad, üsna sarnased ‘Honeoyega’, kuid viimaste korjete viljad on väikesed. PUHMIK jõulise kasvuga, suhteliselt tiheda lehestikuga, tütartaimi annab rohkesti. Õitseb varem kui sort ‘Honeoye’, seega võivad õisi kahjustada kevadised öökülmad, mis võtavad varajasuse eelised. East Mallingi katsetes on olnud ‘Emily’ saagikus 30 % kõrgem kui ‘Honeoyel’. ‘Emily’ valmib 5–7 päeva varem kui ‘Honeoye’, seega on meil katsetes olnud sortidest varaseim.

      HAIGUSED. Sort on resistentne lehti kahjustavate haiguste, sealhulgas jahukaste suhtes.Vastuvõtlik närbumistõvele, seetõttu on soovitatav enne istutamist mulda seda haigust tekitavate seente suhtes analüüsida.

      ‘Honeoye’ (soovitussort 2010)

      Aretatud USA-s New Yorgi osariigis Genevas 1970. aastal sortide ‘Vibrant’ ja ‘Holiday’ ristamisel. Levinud Põhjamaades, Inglismaal, Poolas jm. Eestis katsetamisel 1994. aastast, kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas 1998. aastast.

      VILJAD ere- kuni tumepunased, suured, väga hea käitlemiskindlusega, kerge korjatavusega. Lõpukorjetes vilja mass oluliselt ei vähene. Viljaliha helepunane, mahlane, sisaldab 5,7 % suhkruid, 1,2 % happeid ja 39 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta, hea maitsega. Sobib varajase sordina eelkõige lauamarjaks. PUHMIK keskmise kasvutugevusega ja hõreda lehestikuga, tütartaimi moodustab rikkalikult. ‘Honeoye’ on keskmise saagikusega ja mõõduka talvekindlusega.

      HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele, kuid vastuvõtlik jahukastele, risoomimädanikule, närbumistõvele ja juuremädanikele.

      KASVUOLUD. Talvekahjustuste vältimiseks vajab kaitstud kasvukohta, lumevaesel talvel ka katet.

      ‘Rumba’

      Aretanud Bert Meulenbroek Hollandis Wageningenis. Pollis sordiuurimises 2009. aastast.

      VILJAD säravpunased, ümarad kuni ümarkoonilised, suured, seemned kergelt vilja sisse surutud lohukestes, tupplehed kergelt ülespoole käändunud, õigeaegsel koristamisel hea käitlemiskindlusega.Viljaliha mahlakas ja hea maitsega, sisaldab 6,2 % suhkruid, 1,1 % happeid ja 55 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK mõõduka СКАЧАТЬ