Hitleri sekretäri mälestused. Traudl Junge

Чтение книги онлайн.

8

Walther Hewel (2.01.1904, Köln – 2.05.1945, Berliin). 1923. aastal Münchenis toimunud putšikatse ajal löögirühma „Hitler” lipukandja. Pärast kindlusevangistusest vabanemist 1936. aastani ärimehena välismaal. NSDAP liige 1933. aastast. 1938. aastast Saksa välisministeeriumis – 1. klassi saatkonnanõunik, personaliülem. 1940. aastast suursaadik ja ministri asetäitja, välisministri alaline esindaja füüreri juures. Lahkus Riigikantselei hoonest 2. mail 1945 koos Martin Bormanniga. Arvatavasti tappis end.

9

Joachim von Ribbentrop (30.04.1894, Wesel Nordrhein-Westfalenis – 16.10.1946, Nürnberg). Pangandusõpingud Kanadas Montrealis. Osales Esimeses maailmasõjas. 1915. aastast leitnant. 1920 abiellus Annelies Henkeliga. Siit tulenevalt vahuveinifirma Henkel esindaja Berliinis. NSDAP liige 1930. aastast. 1933 Hitleri välispoliitiline nõustaja. 1934 desarmeerimisvolinik. 1936–1938 Saksa suursaadik Londonis, 1938–1945 Saksa välisminister. Briti väed vangistasid ta mais 1945. Mõisteti 1946 Nürnbergis sõjaroimarina surma ja hukati.

10

Hans Hermann Junge (11.02.1914, Wilster Holsteinis – 13.08.1944, Dreux Normandias). Bürooametnik, 1933. aastast SS-is. 1934 astus SS-ihukaitseüksusse „Adolf Hitler”, 1936. aastast SS-saatemeeskonnas „Der Führer”. 1940. aastast Hitleri teener ja käsundusohvitser. 19. juunil 1943 abiellus Traudl Humpsiga. Sama aasta 14. juulist Relva-SS-is. 1. detsembrist 1943 rindel 12. SS-tankidiviisi „Hitlerjugend” koosseisus.

11

Julius Gregor Schaub (20.08.1898, München – 27.12.1967, München). Rohukaupmees. SS-i liikmekaart nr 7, NSDAP liikmekaart nr 81. SS-Obergruppenführer (kindral), Hitleri personaaladjutant ja autojuht. 1936. aastast Saksa Riigipäeva liige. Hävitas 1945. aastal füüreri saladokumendid Berchtesgadenis ja Münchenis. Interneeritud 1949. aastani.

12

Christian Weber (25.08.1883, Polsingen Baieris – 1945, München). Kõrtsmik, totalisaatoripidaja ja poliitik. Löögirühma „Hitler” esimesi liikmeid. 1926–1934 Müncheni linnanõunik, esindas NSDAP-d. 1935. aastast raehärra. SS-ratsaväekoolide inspektor jne. Ülestõusnud baierlased tapsid ta.

13

Otto Günther teenis enne kokana Mitropas (Mitteleuropäische Schlafwagen- und Speisewagen- Ag – AS Kesk-Euroopa Magamis- ja Restoranvagunid). 1937. aastast kokk Hitleri erirongis, edasi füüreri peakorteris Hundikoopas (Wolfsschanze).

14

Alfred Jodl (10.05.1890, Würzburg – 16.10.1946, Nürnberg). Kindralooberst. 1939 Saksa kaitseministeeriumi Wehrmachti peaameti, 1940. aastast Wehrmachti peastaabi ülem. Hitleri lähim sõjaline nõustaja. Kirjutas 8. mail 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni aktile. Mõisteti 1946 Nürnbergis sõjaroimarina surma ja hukati.

15

Algselt oli Hitler innukas kino- ja teatrikülastaja. Sellest meelelahutusest loobus ta sõja alguses.

16

Theodor Morell (22.06.1886, Trais-Münzenberg – 26.05.1948, Tegrensee). 1913 promoveerus meditsiinidoktoriks. 1914. aastast laevaarst. Vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas. 1918. aastast arstipraksis Berliinis. NSDAP liige 1933. aastast. 1936–1945 Hitleri ihuarst. Lahkus 23. aprillil 1945 Berliinist Berghofi suunas. Interneeritud 1945. aastast surmani.

17

Karl Brandt (8.01.1904, Mühlhausen Elsassis – 2.06.1948, Landsberg). NSDAP liige 1932. aastast. 1934 määras Hitler ta oma saatearstiks. 1937–1945 paralleelselt Berliini Kirurgiakliiniku ülemarst. Liikus 1944. aastani füüreri peakorteris ja kitsamas seltskonnas Berghofis. Pärast 1944. aasta 20. juuli atentaati saatearsti kohalt tagandatud. 16. aprillil 1945 arreteeris SS ta Hitleri käsu põhjal kui isiku, kes ei usu lõppvõitu. Mõisteti 1947 USA sõjakohtus surma ja hukati.

18

Otto Dietrich (31.08.1897, Essen – 22.11.1952, Düsseldorf). Õppis filosoofiat ja ühiskonnateadust. Ajakirjanik. NSDAP-s 1929., SS-is 1932. aastast. 1930-1931 ajalehe National- Zeitung asetoimetaja. 1931. aastast NSDAP pressibüroo juhataja. 1933–1945 Saksa riigi pressišeff. Mõisteti 1949 seitsmeks aastaks vangi. Vabanes 1950

19

Heinz Lorenz ((7.08.1913, Schwerin – 23.11.1985, teel Bonnist Düsseldorfi). Õppis õigus- ja majandusteadust. 1932. aastast pressistenografist Saksa Teadetebüroos (Deutsches Nachrichtenbüro – DNB). 1936–1942 riigi pressišefi Dietrichi abi välispoliitilise info alal. Sama aasta lõpust DNB peatoimetaja. Füüreri peakorteris 29. aprillini 1945. 1947. aastani Briti sõjavangis.

20

Johann Rattenhuber (30.04.1897, Oberhaching Münchenis – 30.06.1957, Oberhaching Münchenis). 1920. aastast Bayreuthi välipolitseis. 1933 politseipresident Heinrich Himmleri adjutant. Samal aastal moodustas Berliinis Hitleri otsealluvuses oleva eriotstarbelise üksuse. 1935–1945 Riigi Julgeolekutalituse (Reichssicherheitsdienst – RSD) ülem, kellena rajas selle ulatusliku võrgu. Punaarmee vangistas ta 2. mail 1945. Sõjavangina Venemaal 16. novembrini 1951.

21

Peter Högl (19.08.1897, Poxau Dingolfingis – 2.05.1945, Berliin). Mölder. 1919 astus Müncheni politseikooli, mille lõpetas järgmisel aastal kordnikuna. 1932 asus teenima kriminaalpolitseis. 1933. aastast füüreri ihukaitses. 1934 SS-Obersturmführer (ülemleitnant). 1935–1944 RSD 1. osakonna ülem. 1944–1945 selle talituse kriminaaljälitusdirektor. Hitleri enesetapu tunnistaja. Laskis end maha.

22

Traudl Junge kohustuste hulka kuulus peakorteri väljasõidukavade ja Saksa linnadele õhurünnakutega tekitatud kahjusid käsitlevate raportite ümberkirjutamine ning Hitleri dikteeritud kõnede ja tervitusläkituste kirjapanek. Sõjalise sisuga dokumendid olid vastavate staapide sekretäride hooleks.

23

v

24

Friedrich „Fritz” Darges (8.02.1913, Dülseberg – 25.10.2009, Celle) SS-is 1933. aastast. 1934 SS-lipujunkur. 1935 SS-Untersturmführer (leitnant). 1937. aastast Martin Bormanni adjutant. 1940–1942 Hitleri käsundusohvitser. Vahepeal tegevväes. 1943. aastast Hitleri isiklik adjutant tema peakorteris. Saadeti 1944 pärast konflikti Hitleriga rindele. USA väed vangistasid ta 8. mail 1945. Interneeritud 1948. aastani.

25

Otto Günsche (24.09.1917, Jena – 2.10.2003, Lohmar Nordrhein-Westfalenis). 1934. aastast SS-ihukaitseüksuses „Adolf Hitler”. 1941–1942 õpingud SS-i junkrukoolis Bad Tölzis, millele järgnes rindeteenistus. 1943. aasta jaanuarist augustini Hitleri isiklik adjutant Hundikoopas. Vahepeal rindel, järgmise aasta veebruarist taas füüreri isiklik adjutant. 1944 SS-Stürmbannführer (major). Punaarmee vangistas ta 2. mail 1945. Viidi Venemaale sunnitöölaagrisse. Vabanes 1956. aasta mais Saksa DV Bautzeni vanglast.

26

Siinkohal peab Traudl Junge silmas Saksamaal liikunud tavalisi reisironge. Tänapäeva lugejale võib jääda mulje, nagu oleks jutt küüdirongidest, millega juudisoost vange veeti itta ja kus valitsesid ebainimlikud olmeolud. Seda autor oma lugu 1947. aastal kirja pannes ei mõelnud.

27

Majahoidjad abielupaar Willi ja Gretl Mittlstrasser hoolitsesid Berghofi eest kuni Kolmanda Riigi kokkuvarisemiseni.

28

Majahoidjad abielupaar Willi ja Gretl Mittlstrasser hoolitsesid Berghofi eest kuni Kolmanda Riigi kokkuvarisemiseni.

29

Rudolf Schmundt (13.08.1896, Metz – 1.10.1944, Rastenburg Ida-Preisimaal). 1938. aastast Wehrmachti šeffadjutant füüreri juures, kindralleitnant. Sai 20. juulil 1944 Hitlerile tehtud atentaadi tagajärjel raskelt vigastada. Suri Rastenburgi sõjaväelaatsaretis.

30

Karl-Jesko von Puttkamer (24.03.1900, Oderi-äärne Frankfurt – 4.03.1981, Neurhede). Saksa mereväes 1917. aastast. 1930 kaptenleitnant. 1933–1935 mereväe sideohvitser maavägede ülemjuhatuse juures Berliinis. 1935–1939 Hitleri 2. ning mereväeadjutant. 1939–1945 mereväe sideohvitser füüreri peakorteris. 21. aprillil 1945 sõitis Salzburgi kaudu Berghofi. USA väed vangistasid ta 10. mail 1945. Interneeritud 1947. aastani.

СКАЧАТЬ