Giidi käsiraamat. Vanalinn. Kadri Tähepõld

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      1941–1944 – Saksa okupatsioon

      09.03.1944 – Nõukogude õhurünnakus hukkub umbes 600 inimest, hävib 11 % vanalinnast ja üle poole elamispinnast

      1944–1991 – teine Nõukogude okupatsioon

      1945 – elanikke 127 100

      1989 – elanikke 479 000

      1980 – Tallinnas toimub Moskva olümpiamängude purjeregatt

      1991–1993 – 23 000 inimest rändab välja

      Taasiseseisvuse aeg

      alates 1991 – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi pealinn

      1993 – paavst Johannes Paulus II külastab Tallinna

      1997 – vanalinn võetakse UNESCO maailmapärandi nimekirja

      2003 – 386 000 elanikku

      2011 – Tallinn on Euroopa kultuuripealinn

      1940 – Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt. Nõukogude Liit määrab ametisse uue valitsuse

      14. juuni 1941 – massiline küüditamine Balti riikidest

      22. juuni – algab Saksamaa-NSV Liidu sõda

      28. august – Saksamaa väed vallutavad Tallinna

      9. märts 1944 – Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale

      November – kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla

      1944–1945 – Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu

      25. märts 1949 – suurküüditamine. Eesti sundkollektiviseerimine

      1950 – stalinismi kõrgperiood Eestis – küüditamine Petserimaal

      1951 – „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist

      1954 – moodustatakse pagulasvalitsus

      1955 – eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade

      1965 – avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel juuli 1972 – viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos

      1978–1982 – uusvenestuse aeg

      1979–1989 – Afganistani sõda

      08.1980 – Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas

      1986–1987 – fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa

      23. august 1987 – toimub poliitiline meeleavaldus Hirvepargis

      26. september – esitatakse Isemajandava Eesti idee – IME

      12. detsember – luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts

      1988 – veebruaris tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Aprillis toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi südametunnistus on ärganud, algab Rahvarinde loomine. Tartu muinsuskaitsepäevadel tuuakse esimest korda avalikkuse ette sinimustvalged rahvusvärvid. Juunis toimuvad Tallinna lauluväljakul nn öölaulupeod, lõpeb Karl Vaino valitsemisaeg ja lauluväljakul peetakse Rahvarinde massimiiting. Juuli – vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interrinne). September – toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi.

      11. september – lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus „Eestimaa laul 1988”

      16. november – võetakse vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mida hakati pidama NSV Liidu lagunemise alguseks.

      24. veebruar 1989 – Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. Algatatakse kodanike komiteede liikumine

      23. august – MRP 50. aastapäev, Balti kett

      Detsember – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu ja kuulutab selle õigustühiseks

      1990 – veebruar – toimuvad Eesti Kongressi valimised, osaleb 591 508 inimest. Märts – toimuvad mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. EKP XX kongress toob kaasa senise võimupartei lõhenemise, reformikommunistid otsustavad luua iseseisva EKP. Mai – Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus

      1991, 19.– 21. august – riigipöördekatse Moskvas

      20. august – taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus

      6. september – NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust

      17. september – Eesti Vabariik võetakse vastu ÜRO-sse

      20. juuni 1992 – Eesti läheb üle oma rahale

      28. juuni – rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus

      September – toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised, Riigikogu alustab tegevust. Parlament valib presidendivalimiste teises voorus presidendiks Lennart Meri

      1993 – Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks

      31. august 1994 – Vene vägede lahkumine Eestist jõuab lõpule

      1995 – esitab Eesti Euroopa Liidule täisliikmeks astumise avalduse

      2003 – Eesti vastuvõtmine NATO liikmeks

      2004 – Eesti vastuvõtmine Euroopa Liidu liikmeks

      1.1.2011 Eestis võetakse kasutusele euro

      2012 – elanikke 416 539

      TOOMPEA

      1. Toompea

      Toompea on umbes 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paekiviküngas. Rahvuseeposes räägitakse, et see olla eestlaste rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis tema lesk Linda suuri kivirahne oma mehe hauale. Viimane kivi oli nii raske, et põll rebenes ja Linda nuttis palavaid pisaraid.

      Sellele künkale rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse.

СКАЧАТЬ