Giidi käsiraamat. Vanalinn. Kadri Tähepõld

Чтение книги онлайн.

      Tallinna esiajalugu algab linnalähedasest Irust, kuhu esimese aastatuhande teisel poolel ehitati linnus, mille juures paiknes ka asula. Teadmata põhjustel jäeti see kindlustus 11. saj keskpaiku maha ja praegusele Toompea künkale rajati mingil ajal pärast seda Lindanise (vene allikates Kolõvan) linnus.

      Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor Marseille’st, Vana-Rooma sõdur ja ristiusu märter; hukatud keiser Maximianuse poolt.

      Reval – linna saksakeelne nimi on tulnud muistse Rävala maakonna järgi

      Tallinn – eestikeelne nimi on tulnud tõenäoliselt väljendist „taani linn”; kasutusel Eesti pealinna ametliku nimena alates 1918. a

      (va saksa okupatsiooni aastad 1918 ja 1941–44) tänaseni

      10.–11. saj – Tallinna sadam oli tuntud kui viikingite kaubitsemiskoht; Rävala maakonna jõukusest annavad tunnistust avastatud aarde- ja mündileiud

      11. saj – eestlaste linnus Toompeal, all-linn tuntud soodsa sadama- ja kaubitsemispaigana eelkõige Skandinaavias ja Venes

      Taani aeg 1219–1346

      1219 – vallutas siinsed alad Taani kuningas Valdemar II ning ehitas eestlaste linnuse asemele oma Taani linna

      1227 – vallutas linna Mõõgavendade ordu

      1230 – kutsus ordu oma võimu kindlustamiseks Tallinnasse saksa kaupmehi Visbyst, kes panid aluse Tallinna kujunemisele hansalinnaks

      1238 – loovutas Saksa ordu Eesti alad Stensby rahulepinguga Taani kuningale

      1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha annab Tallinna all-linna kodanikele „kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel”, samas ürikus nimetatakse esmakordselt Tallinna raehärrasid; Lübecki linnaõigus kehtib Tallinna all-linnas kuni Balti eriseaduse jõustumiseni 1865, kuni 1889. a oli asjaajamiskeeleks Tallinnas saksa keel

      1265 – Tallinn sai õiguse münte vermida

      1279 – kinnitas Taani kuningas Tallinna kodanikest kaupmeestele ainuõiguse kaubelda linnas soola ja kaleviga

      1280 – sai Tallinn Hansa Liidu liikmeks

      1346 – Taani müüb oma valdused Põhja-Eestis Saksa ordule; samal aastal sai Tallinn laokoha õiguse, st õiguse kaupu ümberladustada, – pakkida ja edasi müüa. Sellest ajast saati võis kaupu Venemaale vedada üksnes läbi Tallinna, Riia ja Pärnu meresadamate

      Saksa ordu aeg 1346–1561

      Tallinn on Saksa ordu, perioodi lõpukümnenditel Liivimaa ordu ülemvõimu all. 14. saj teisel poolel elab linnas umbes 4000 elanikku, koos Toompeaga 5000.

      1361 – rüüstasid taanlased Visby, seni regiooni õitsvaima linna; Tallinnast sai Hansa Liidu põhjaosa suuruselt ja tähtsuselt teine linn Riia järel. Visby kõrgetasemelised ehitusmeistrid leiavad tööd ja asuvad elama Revali linna

      15. saj algus – ehitada tohib vaid kivist maju; puud, põõsad ja peenrad asuvad linnamüürist väljaspool, samuti karjamaad loomadele

      1404 – valmis Tallinna raekoda, vaba hansalinna võimu sümbol; 15. saj on Tallinna kui hansalinna õitseaeg

      1478 – vallutas Vene tsaar Ivan III Novgorodi; algas Venemaa jõuline ühendamine

      1494 – suleti Hansa kaubahoov Novgorodis

      1523/24 – luterliku reformatsiooni algus Tallinnas

      1558 – alanud Liivi sõda laostas Tallinna majanduse

      1561 – linn vandus truudust Rootsi kuningale; hansalinn Tallinn lakkas olemast

      Rootsi aeg 1561–1710

      Liivi sõja ajal annab Tallinna linn end Rootsi kuninga ülemvõimu alla ja jääb sinna Põhjasõjani.

      1631 – asutatakse Tallinnas esimene gümnaasium

      1633 – avatakse Tallinnas esimene trükikoda

      1684 – suur tulekahju Toompeal, hävib suurem osa Toompea hoonetest

      Tsaariaeg 1710–1917

      Vene tsaaririigi võimu ajal säilivad linna privileegid kuni 19. saj teise pooleni.

      1710 – katkuepideemia, peale seda Tallinnas vaid ca 2000 elanikku

      1722 – Katariina II keelab kirikutesse matmise tervishoiulistel põhjustel; viinapõletamine mõisates vene riigi tellimusel

      19. saj keskpaik ca 24 000 elanikku

      1857 – Tallinn kustutatakse kindluste nimekirjast

      1870 – avatakse raudteeliin Reval – St. Petersburg etikukivide lammutamine kodanikemajadel

      18. saj lõpp/19. saj linnamüüri väravate lammutamine vabrikute teke

      1877 – Tallinnas hakkab kehtima Vene linnaseadus; valitakse esimene linnavolikogu ja linnavalitsus; omavalitsuse võim laieneb ka Toompeale; raad jääb tegutsema vaid kohtuasutusena

      1889 – magistraadi laialisaatmine, saksa keele kasutamine asjaajamises keelatakse, ainsaks ametlikuks keeleks jääb vene keel

      1904 – eestlased saavutavad Tallinna linnavolikogus esmakordselt enamuse

      1906 – esimest korda valitakse Tallinna linnapeaks eestlane Voldemar Lender

      Vabariigi aeg 1918–1940

      24.02.1918 – Tallinnas kuulutatakse välja Eesti Vabariik

      1918–1940 – Tallinn on iseseisva Eesti Vabariigi pealinn

      1918, veebruari lõpust novembrini – Saksa okupatsioon Tallinnas

      28. november 1918 – algab Narva lahinguga Vabadussõda

      23. juuni 1919 – purustatakse Võnnu all Landeswehri väeosad

      2. veebruar 1920 – kirjutatakse alla rahuleping Nõukogude Venemaaga

      15. juuni 1920 – Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse

      1934 – Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostavad riigipöörde

      1938 – Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

      1939 september – kirjutatakse alla „Baaside СКАЧАТЬ