Püha Jüri kutsikad. Tamur Kusnets
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Püha Jüri kutsikad - Tamur Kusnets страница 9

Название: Püha Jüri kutsikad

Автор: Tamur Kusnets

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Историческая литература

Серия:

isbn: 9789949271818

isbn:

СКАЧАТЬ mail 1342.

16

Pikkmõõk – ka sohimõõk (langeschwert), poolteisekäemõõk, bastardmõõk – mõõk, mille pidemest sai hoida nii ühe kui ka kahe käega, mis laiendas relva kasutusvõimalusi oluliselt.

17

Bertram de Parenbecke, Helmold de Zaghe, Gerhard de Toys, Johannes de Revalia jt nimetatud stseenis osalevad vasallid olid mõningate andmete kohaselt Eesti päritolu ning mängisid peaosa mässu õhutamises. Vicecapitaneus de Parenbecke oli sel hetkel kõrgeim kuninga ametnik hertsogkonnas. Käesolevas loos on mõningate harvade eranditega hertsogkonna vasallide nimedes ladinakeelne de ja ordu või peapiiskopkonna vasallide nimedes saksakeelne von – lihtsalt selleks, et lugejal oleks lihtsam orienteeruda tegelaste meelsuses.

18

Niguliste kirik.

19

Capitaneus Conrad Preen – kuninga asehaldur hertsogkonnas, sel hetkel ordu käes vangis segastel asjaoludel, mõningatel andmetel umbes kahesaja marga suuruse võla tõttu.

20

Harrien ja Revalia – Harju ja Rävala.

21

Milites et armigeri – rüütlid ja relvakandjad. Rüütlid olid kõik, kes täitsid sõjaajal ratsateenistuskohustust. Et Eestimaal lasus see kohustus ainult vasallidel, st läänimeestel, langesid siin rüütli- ja vasalliseisus peaaegu kokku. Enne rüütliks saamist pidi vasalli (üldjuhul vanim) poeg teatud aja vältel teenima relvakandjana mõnda teist rüütlit. Täisealiseks saanud relvakandja löödi rüütliks siis, kui ta päris lääni. Vasalli läänita jäänud pojad jäid de jure elu lõpuni relvakandjateks kuid ei kaotanud oma põhimõttelist seisuslikku võrdsust vasallidega. Vasalkonnas neil suurt erinevust olevat ei tundunud, igatahes eksisteerisid paljude rüütlite nimed koos relvakandjate nimedega kõrvuti.

22

Maameister – Saksa Ordu Liivimaa haru ülem, allus otseselt kõrgmeistrile.

23

Litviinia – Leedu-Valgevene.

24

Samogiidid (saksa samogitien, ka žemaidid, žmudzid) – hõim Leedumaal, ordu üks põhilisi vaenlasi.

25

Lipkond – tavaliselt ühe lipu ümber koondatud sõjameeste hulk, mis võis olla näiteks sada kuni mitusada meest, kellest 5–10 % võisid olla rüütlid. Üldiselt on üksuse minimaalse suuruse määraks võime iseseisvalt varitsus üle elada ja sada tundub selline mõistlik suurus. Hertsogkonnal oli ilmselt üksainus suur, umbes tuhandemeheline lipkond, mida juhatas capitaneus.

26

Stiftifoogt – piiskopi valdused jagunesid diötseesiks ja stiftiks. Diötsees oli nii-öelda vaimulik valdus, stift aga ilmalik, need võisid kattuda ja ilmaliku võimu eest vastutas stiftifoogt piiskopi ees.

27

Kriegsknecht – sõjasulane.

28

Piiskop Olaus (Tallinna piiskop Olaf 1323–1351, allus Lundi peapiiskopile), oli mõnede autoriteetide arvates Rootsi-meelse partei liider, mõnede hinnangul soovis koguni taastada paavstiriiki.

29

Marquard Breyde – Taani kuninga capitaneus enne Conrad Preeni, tõenäoliselt ordumeelse partei liider, loovutas kümme aastat enne kirjeldatud sündmusi ordule Tallinna ja Narva linnused.

30

Toonases vasalkonnas oli põhimõtteliselt kaks parteid: suurem, valdavalt Saksa päritolu vasallidest koosnev huvigrupp, kes eelistasid minna Taani kuninga võimu alt ordu võimu alla; ja väiksem, pigemini Taani-Eesti juurtega vasallide kildkond, kes eelistas Rootsi kuninga võimu. Mõlemad parteid astusid samme oma eesmärkide saavutamise suunas, kuigi kõik nad oleksid suurte privileegide tõttu eelistanud pigemini Taani kuninga läänihärruse jätkumist.

31

Üheks mässuliste poolt rootslastega sõlmitud leppe üksikasjaks oli Tallinna loovutamine Rootsi kuningale ühegi mõõgalöögita. Samas – ülalinn oli vasallide käes ja seal kehtis kuninga õigus, all-linn aga rae käes ja seal kehtis Lübecki linnaõigus.

32

1315 oli Liivimaal ränk näljahäda.

33

1336 põletas Peter Jonesson, Wyborgi foogt, Henricus Like kirja, milles on nähtud vasalkonna üht süütõendit kokkuleppe korraldamises Rootsi kuningaga, kes sel ajal oli Taani kuningaga sõjas.

34

Fellin – Viljandi.

35

Konvendihoone – kastell-linnus, millel oli tavaliselt nelinurkne sisehoov, oli sageli suuremate linnuste sisekindluseks. Konvendihoone oli enamasti kloostrile omase põhiplaaniga.

36

Ordu liikmeskond koosnes rüütelvendadest ja preestervendadest, kes kandsid valget rüüd musta ristiga, ning teenijavendadest ehk poolvendadest. Teenijavennad olid ilmikud, kes tegid rahuajal linnustes hädavajalikke töid ning kandsid halli rüüd.

37

Komtuuria – komtuurkond, ordu valitsusüksus. Üldiselt oli komtuurkond enamasti tähtsam kui foogtkond, kuigi võib olla ka vastupidiseid näiteid. Autori enese arusaama järgi jookseb piir mitte niivõrd olulisuse, kuivõrd sõjalise jõu suuruse koha pealt. Komtuurkonnas oli tavaliselt üle 12 rüütelvenna, foogtkonnas alla 12 venna. Järva foogt oli samal ajal tähtsam kui Kursi komtuur.

38

Bartholomeus – Bartholomeus Hoeneke oli maameistri kaplan, paljuski pärinevad andmed Harju mässu kohta tema üleskirjutistest. Kuna ta oli toimunu kaasaegne ning viibis ka ise mitme sündmuse juures, siis on tema märkmed ühed olulisemad toonaste sündmuste tõlgendamisel. Osa kriitikuid on teda süüdistanud ka otseselt valetamises.

39

Pruteenia – Preisimaa.

40

Kapellaan, kaplan – vaimulik, kelle ülesanne on korraldada vaimulik teenistus keskkonnas, kus puudub kogudus. Kabel on väiksem altariga sakraalehitis, mis kuulub tavaliselt mõne suurema institutsiooni juurde, sellest tuleb ka nimetus „kaplan”.

41

Stilus – kirjutuspulk, mille üks ots oli terav, teine lame (viimane oli kustutamiseks).

42

Goswin von Herike – Viljandi komtuur, hilisem maameister. Aktiivne ja tugev ordukäsknik, kindlustustööde edendaja.

43

Burchard von Dreileben – maameister alates 1340.

44

Liivi ordu oli äärmiselt rahulolematu Põhja-Eesti minekuga Taani võimu alla Stensby lepinguga 1238. aastal ja püüdles oma poliitikas pidevalt kaotatud alade tagasisaamist ning kogu Vana-Liivimaa liitmist ühtseks jõuks tugevnevate Vene vürstiriikide vastu.

45

Jerwen – Järva.

46

Maamarssal – Liivi ordu sõjaline juht.

47

Segewold – Sigulda.

48

Hermann Gutacker – Goldingeni (Kuldiga) komtuur, hilisem Järva foogt aastast 1345.

49

Marienburg – Aluliina, Aluksne.

50

Skismaatik – 1154 leidis aset kirikulõhe ehk skisma, kus katoliku ja õigeusu kirik eraldusid. Lühidalt on skismaatik kristlane, kes ei tunnista paavsti kirikupeana.

51

Ravensbergid – tähtis aadlisuguvõsa Saksamaal.

52

1305 sõlmiti vasallide, piiskopkondade ja ordu vahel vastastikuse toetamise leping.

53

Laboratores – ld „töötajad”

54

Pleskau – Pihkva.

СКАЧАТЬ